Arvustus: Samsung Galaxy Tab 8.9

Tahvelarvuti on “pliiatsiga” opereeritav täisfunktsionaalne arvuti. Nii kõlas vähemalt Microsofti definitsioon kõnealusest seadmest aastal 2001. Ja sedasi suhtutigi tahvlitesse ligemale 10 aastat, kuni 2010. aasta ühe jaanuarikuu hommikuni, mil Steve Jobs lavale marssis ning maailmale iPad’i näitas. Tegemist ei olnud järjekordse tahvelarvutiga vaid täiesti uudse konseptsiooniga. See kõlab küll klišeena kuid Apple tõepoolest taasleiutas (reinvented) tahvelarvuti, kui sellise. Endise asendan-hiire-pliiatsiga ideoloogia vahetati välja arusaamaga, mille kohaselt on tahvelarvuti midagi nutitelefoni ja tavaarvuti vahepealset, millel jookseb mobiilne ning puutetundliku kasutajaliidesega operatsioonisüsteem ning millega ei saa teha asju, mis tavalise raali puhul on enesestmõistetavad.

Hoolimata paljudest kõhklustest ja kahtlustest saatis iPad’i tohutu müügiedu, mis loomulikult muutis näljaseks kõik konkurendid. Nii näiteks otsustas Samsung, et Apple’it ei tohi pikalt eest ära lasta ning tutvustas võrdlemisi kiiresti oma esimest iPadi-järgset tahvlit, Samsung Galaxy Tab’i. Probleemiks osutus toona aga fakt, et Android, kellel olid ilmselgelt suurimad eeldused mobiilse ja puutetundliku kasutajaliidesega operatsioonissteemi loomiseks, ei olnud iPadi tulekuks vähimalgi määral valmis. Nimelt ei olnud Google, Androidi looja, suutnud kokku panna tahvlitele mõeldud versiooni oma operatsioonisüsteemist. Seega ei jäänud Samsung’il muud üle, kui nutitelefonidel jooksev Android lihtsalt 7-tollisele ekraanile venitada, millest arusaadavalt ei tulnud head nahka. Läks mööda tervelt aasta enne, kui Google tutvustas oma esimest tahvlitele mõeldud operatsioonisüsteemi nimega Honeycomb. Kerides aega edasi aasta 2011. teise poolde, näeme, et kõigil riistvaratootjatel on õnnestunud turule tuua oma nägemus tahvlist. Üks nendest, Samsung Galaxy Tab 8.9, on leidnud tee ka Kahvli toimetuse lauale.

Riistvara / Ergonoomika

Kuivõrd 8.9 peab rinda pistma siiani turgu valitseva iPad’iga, siis on meie hinnangul kohane võrrelda Tab’i just selles taustsüsteemis. Esimesena hakkab 8.9 puhul silma selle suurus – 8,9 tolli versus iPad’i 9,7 tolli. Vaadates Samsung’i tahvelarvutite sortimenti, on ilmselge, et Samsung ei suutnud otsustada, milline ekraanisuurus on see õige. Nimelt on Korea gigandi tootevalikust võimalik soetada endale kas 7.0, 7.7, 8.9 või 10.1 tollise ekraaniga tahvelarvuti. Mööndustega võib sinna valikusse lisada veel 5-tollise Samsung Note’i. Siinkohal võib igaüks ise otsustada, kas tegemist on Samungi erilise hoolivusega oma klientide vajaduste suhtes või viskab Samsung lihtsalt erineva suurusega tooteid oma klientide suunas, et näha, mis kaubaks läheb. Olgu kuidas on, aga 8.9 tolline ekraan tundub tahvli jaoks esmapilgul väga hea valik. Võrreldes iPad’iga on 8.9′t mugavam käes hoida ja kaasas kanda, samuti ei anna väiksem ekraanipind veebis surfates, maile lugedes ega ka mänge mängides oluliselt tunda. Just siis, kui kõik tundus roosiline ja ilus, avasime 8.9′ga kaasas olnud märkmete rakenduse ning püüdsime üht-teist pikemat kirja panna. Ütleme nii, et üle paari sõna kirjutades hakkab väiksem klaviatuur häirima. Siinkohal võib muidugi pikalt pidada debatti teemal, kas tahvlid on sisu loomiseks või sisu tarbimiseks, kuid meie hinnangul on 8.9 Achilleuse kannaks, vähemalt suurust silmas pidades, just klavitauuri mõõtmed.

Lisaks diagonaali erinevusele on 8.9 ja iPad’i erinevuseks veel erinev ekraani külgede suhe – iPadil 4:3 ja 8.9’l 16:10. Maakeeli tähendab see seda, et 8.9 on piklikum kui iPad. Piklikuma seadme eelised tulevad välja eelkõige filme vaadates, kuivõrd ekraan on sarnasem laiekraanfilmi külgede suhtega. Samas muudab “piklik” displei seadme opereerimise vertikaalses asendis ebameeldivamaks. Maitse asi.

Ülejäänud riistvara on 8.9′l viisakas. Keskmisest kvaliteetsemast plastikust korpus, tänu millele kriginaid-kräginaid puuduvad. Protsessor, ekraan ja aku on omas klassis tasemel ja kaamera on tahvli kohta väga hea. Täpsustusena võib märkida, et ekraaniresolutsiooniks on 1280×800 pikslit, mis on rohkem kui tolli võrra suuremal iPad’il ning aku peab tavakasutuses vastu iPadi’ga võrreldavalt ehk tavapärase kasutuse korral u. 4 päeva või järjestikuse kasutamise korral 8 tundi. Tab’i saab osta 16, 32 või 64 GB mäluga, samuti on mälu laiendatav micro SD mälukaarte kasutades.

Kuivõrd 8.9‘l jooksev operatsioonisüsteem füüsilisi nuppe ei salli, siis on 8.9 esipaneel meeldivalt tühi ja sile. Ainsateks nuppudeks on 8.9 külgedel asuvad sisse-välja lülitamise nupp, mis ühtlasi äratab seadet ja paneb selle magama ning helitugevuse nupp, mis millegipärast vertikaalses asendis töötab ebaloogiliselt, st. üles vajutades läheb heli vaiksemaks ja vastupidi. Seadmel on loomulikult ka 3,5mm audioväljund.

 Tarkvara

Nagu me oleme korduvalt märkinud, ei sõltu nutitelefonide headus mitte selle riistvaras vaid tarkvaras. Sama kehtib tahvelite puhul. Riistvara on oluline ainult juhul, ku see on kas erakordselt halb või erakordselt hea. 8.9 ei kaldu kumbagi nimetatud äärmusesse, mistõttu  on sellel jooksev operatsioonisüsteem olulisel kohal.

Etteruttavalt võib märkida, et Android Honeycomb (antud juhul versioon 3.1) on ikka väga toores ja seda isegi Google standardite kohaselt, kes on tuntud alfa ja beeta toodete turule toomisega. Alustame üldisest kasutajakogemusest. Koduekraanide vahetamine, menüüdes liikumine, rakenduste avamine ja sulgemine, widget‘ite lisamine ja eemaldamine, ühesõnaga kogu graafika ja animatsioonid nõksutavad häirivalt. Kusjuures nõksutamine ei kao ära ka siis, kui algseaded taastada ja 8.9 täielikult tühjaks teha. Siinkohal võib ära märkida, et tehaseseadete taastamiseks pead sa sisestama erinevaid paroole ning olema ühenduses internetiga, vastasel juhul algseadeid taastada ei saa.

Rakenduste otsimine on peavalu kuivõrd Android Market’isse sisenedes ei ole võimalik kindlaks teha ega filtreerida millised on tahvelarvutile mõeldud rakendused ja millised telefonile. See on ka osaliselt mõistetav, kuivõrd piir suure tahvelarvuti ja väikese tahvli vahel on sisuliselt olematu. Samas kasutajana on tagajärg see, et rakenduste leidmine on pehmelt öeldes keeruline. Appide arv ja kvaliteet on ühtlaselt kesised. Näiteks paljud tahvlitele mõeldud rakendused on lihtsalt välja venitatud versioonid telefonirakendustest. Loomulikult leidub ka erandeid, nagu näiteks Tabis kasutatavale Tegra 2 kiibistikule optimeeritud võitlusmäng Samurai II.

Tarkvaraliste nuppude seas on Androidi kasutaja jaoks harjumuspärased “kodu” ja “tagasi” nupud, multitasking vaate aktiveerimise nupp ning tähelepanu, nupp screenshoti tegemiseks. Miks on vaja eraldi nuppu ekraanitõmmiste tegemiseks ja miks peab see olema kuvatud peamiste, Androidi tuumiknuppude kõrval? Ei tea. Ergonoomika. Seadet kasutades peavad näpud tihti käima kõige pikemat teed pidi ehk diagonaalis ekraani vasakult alt osast, kus on tuumiknupud, paremasse ülaosasse, kus on nupuke rakendustelondi avamiseks ning otsingu teostamiseks. Mis veel? Näiteks ekraanilukku ei õnnestunud meil hoolimata korduvatest püüdlustest aktiveerida. Harvad ei olnud juhud, kus 8.9 lakkas täieliklt töötamast või lukustas kasutaja nt. rakenduste loetelusse ja sealt enam välja ei lasknud, samuti ühtegi rakendust ei käivitanud aga ikoone sirvida lubas. Lisaks esines olukordi, kus 8.9 puudutusele lihtsalt ei reageerinud või tegi seda pärast mitme sekundilist viivitust. Ja üks asi veel, puudutusi reageerib 8.9 nihkega – pidevalt leidsime end olukorras, kus 8.9 reageeris puudutuse u. 0,5 cm madalamalt, kui me vajutasime. Kõik teised Kahvli toimetuses käinud seadmed on arvustajate näpuvahetustest vähemalt täpsuse mõttes samamoodi aru saanud nagu arvustaja, 8.9 mitte.

Hoolimata eeltoodust, millest on küll raske mitte hoolida, esines Honeycomb’il ka häid külgi. Näiteks olid eelinstalleeritud äratuskella ja kalkulaatori rakendused, mida iPad’il mingil põhjusel ei ole. Samuti meeldis meile väga brauseri kasutajaliides ning funktsionaalsus ning Google Maps rakendus on parim kaardirakendus, mida tahvelarvutitel täna saada on. Ja loomulikult on Androidi Market peaaegu piiranguteta ehk sealt võib leida igasugust kraami, millest iPad’i kasutaja unistadagi ei oska.

Kuhu edasi?

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kuidas Android, mis on väga hinnatud nutitelefonide maailmas, on tahvlite maailmas selline paadialune? Sellele küsimusele on vastust otsinud teisedki. Näiteks on Android’i kasutajakogemuse eest vastutav Matias Duarte thisismynext.com’ile antud intervjuus öelnud, et Honeycomb oli Google’i jaoks hädamaandumine. Google pidi reageerima nii iPad’ile kui ka riistvaratootjatele, kes oma tahvlitele telefoni-androidi jooksma panid. Piltlikult öeldes süütasid iPad ja riistvaratootjad Google õuele tulekahju, mida Google Honeycombiga kustutama asus. Paraku tossab see hoov tänaseni. Kõigest eeltoodust hoolimata on põhjust tulevikku pisut heledamades toonides näha, kuivõrd käesoleva aasta oktoobris esitles Google oma uut tahvlitele ja telefonidele mõledud operatsioonisüsteemi, seekord koodnimega Ice Cream Sandwich, mis pidi olema igas mõttes parem. Muuhulgas rakendatakse ICSis kuuldavasti GPUd  kasutajaliidese sujuvuse tagamiseks. Loodame…

Kokkuvõte

Lõpetuseks võib öelda, et Samsung Galaxy Tab 8.9 on riistvaraliselt hea tahvelarvuti, mille paraku rikub ära piltlikult öeldes hädamaandatud Android 3.1 Honeycomb. Juhul, kui sa vajad tahvlit ainult internetilehekülgede avamiseks, siis võid 8.9 peale mõelda. Samuti võib lootma jääda, et 8.9 saab endale uue versiooni Android’ist ning see on tõepoolest parem. Täna aga ei julgeks 8.9’t küll kellelegi soovitada.