Kahvel käis EMT lahkel kutsel kaemas viimaseid uudiseid Eesti mobiilivõrkude arengus. Mida tähendab 4G sinu ja minu jaoks, sellele püüamegi käesoleva postitusega vastata. Muuhulgas teeme väikese tagasivaate minevikku.

3G – tere tulemast, m-internet!

Interneti ja loodavate teenuste peatamatu kasv ning multimeedia osatähtsuse suurenemine koputas ka mobiilivõrkude uksele. Võimaluse järgmiseks suureks hüppeks tagas kolmanda põlvkonna mobiilside, mis jagunes tehnoloogiliselt kaheks — UMTS ning CDMA. Kuna viimane omab suurimat kõlapinda eelkõige USA operaatori, Verizoni, võrgus, siis käsitleme antud kontekstis 3Gna UMTS süsteemi, mis on peamiselt kasutusel Euroopas ning Jaapanis. UMTS oli olemuselt midagi täiesti uut. Tehnoloogia väljatöötamisel alustati sisuliselt puhtalt lehelt ning GSMist sai usaldusväärne ning väljaarenenud süsteem, millele võis loota siis, kui kiirem leviala kliendi seadmeni ei jõudnud.

Kui esialgu võis muutus marginaalsena tunduda, sest maksimaalne allalaadimiskiirus jõudis kõigest 384Kbpsni, siis tegelikult oli tegemist vaikusega enne tormi. Uus standard võimaldas videokõnede pidamist ning mis tähtsamgi — telefonikõnede ja andmeside paralleelkasutust. HSDPA saabumine tähendas kuni 14.4Mbps allalaadimiskiirust, HSPA+ viis teoreetilise maksimumi 84ni. Ühtlasi sai täiustuse tulemusel 3Gst  3.5G. Eesti operaatorite 3.5G võrgu maksimaalne läbilase on tänasel päeval 42Mbps. Kiiruse kahekordistamine on võimalik, kuid 4G tulek muudab vajaduse selle järele küsitavaks.

Kuigi kolmanda põlvkonna telefonivõrkude puudujäägiks võis algusaegadel pidada viletsat levi, siis selle põhjuseks polnud siiski tehnoloogilised piirangud, vaid võrgu väljaehitamine nõudis paratamatult aega. Tänasel päeval katab EMT 3.5G võrk näiteks 99% vabariigi territooriumist ning viimaste mõõtmiste tulemusena selgus, et keskmine allalaadimiskiirus on seejuures 2.45Mbps. Ligemale 70% kõigist mõõtmistest ei langenud kiirus alla 1Mbpsi. See aga tähendab, et kuigi 3.5G on aidanud kaasa nutitelefonide arengule ning mobiilse interneti populaarsuse kasvule, ei saa teda kõigest hoolimata pidada juhtmega interneti aseaineks. Teoreetilisest piirist hoolimata on statsionaarse ühenduse kuningaks paratamatult “juhtmega nett”.

4G – piire kompides

Eestis korraldati 4G võrgu rajamiseks 2010. aastal sageduslubade konkurss, mis paistis silma (võrreldes 3G litsentsidega) suhteliselt madala hinnaga ning jäi paljudele meelde osalejatega, kes lubasid rajada 6000 tugijaama — ilmselgelt ülepakutud number. Tänase päeva seisuga on aga kõigil suuroperaatoritel (EMT, Tele2, Elisa) luba olemas ning EMT seejuures käivitas oma kommertsvõrgu kõigest 6 minuti jooksul pärast litsentsi saamist, pälvides sellega mõttelise maailma nobedaimalt avatud võrgu auhinna.

Hetkel on Eestis 4G kommertsvõrk käivitunud üksnes EMTl. Tõsi, teised operaatorid kavatsevad sel aastal arendustegevustegevusele üha rõhkem rõhku panna, kuid 16. detsember on see maagiline päev, mil igaüks võib sammud mõnesse kohalikku esindusse seada ning uute pakettidega liituda. Hindadest ja riistvarast räägime pisut hiljem. Oluline on aga see, et esmakordselt suudab üle õhu pakutav internet konkureerida traditsioonilise kaabli kaudu leviva teenusega. Ja põhjus ei peitu niiväga kiiruses, mis naljakal kombel räägib sageli 4G kasuks, vaid hoopiski kättesaadavuses. Nimelt on LTE suurimaks eeliseks maaliini ees tema suhteliselt lihtne laiendamine. Uue tugipunkti rajamine võtab tehniliselt aega näiteks ühe päeva ning vajaminev aparatuur on mõõtmetelt külmkappi meenutava 3G-tehnika kõrval imepisike, kõigest mõne 1U racki suurune. Seepärast plaanibki EMT esmajärgus tulla piirkondadesse, kus olemasolev infrastruktuur on puudulik ning maaliinide vedamine osutuks tarbijale kulukaks. Üheks selliseks näiteks on ajakirjanike poolt väisatud Muraste piirkond.

Kuna 4G tahes-tahtmata on vägagi kiire, siis on ülimalt tõenäoline et lähima paari aasta jooksul muutuvad kasutajate tarbimisharjumused taaskord. Veebis surfamisele ja sotsiaalvõrgustike aktiivsele kasutamisele lisandub HD-filmide vaatamine ning miks ka mitte samalaadse sisu edastamine. Üks võimalik stsenaarium puudutab otseselt filmindust, kuna kiire andmeside loob võimaluse otseülekannete lihtsamaks teostamiseks. Tegelikult võiks jääda erinevaid näiteid üles lugemagi, kuna LTE tähendab sisuliselt seda, et olemasolev kodune lairibaühendus on sinuga igal pool kaasas. Nii et IPTVl põhinev TV-lahendus on igati teostatav.

HIND

Kiirusest ja uudsusest tulenevalt võiks arvata, et järgmise põlvkonna andmeside maksab (hetkel vähemasti) hingehinda. Tegelikult pole see nii. Juba 16. detsembrist alates on EMT klientidel võimalik liituda erineva kiiruse ja mahuga internetipakettidega, mis on sobilikud nii mobiilseks kasutuseks kui ka koduinterneti asenduseks. Ka pakutakse huvilistele erinevaid võimalusi teenuse kasutamiseks: USB modem (199 eurot), 4G/WiFi ruuter (249 eurot) või 4G tahvelarvuti (Samsung Galaxy Tab 8.9 – 599 eurot). Hetkel ühtegi 4G telefoni ei pakuta, kuid mitmed mudelid on parasjagu testimises. Põhjus tuleneb sellest, et 4G võrk on rajatud üksnes andmesidele ning kõnede teostamiseks on kaks varianti — 3.5G võrgu kasutamine või VOLTE (Voice Over LTE). Kuna kumbki variant pole hetkel veel päris küps, siis pole EMT teatavaks teinud, millist tehnoloogiat nende võrgus pakkuma/eelistama hakatakse.

4G Internetipakettide hinnad on aga järgnevad

• 1 kuni 8 Mbit — 15.95€ (Mõistliku kasutuse põhimõte)
• 2 kuni 12 Mbit — 19.95€ (Mõistliku kasutuse põhimõte)
• 3 kuni 50 Mbit — 29.95€ (Mõistliku kasutuse põhimõte)
• 4 kuni 100 Mbit — 39.95 (Mõistliku kasutuse põhimõte)
• 5 kuni 100 Mbit — 120€ (Piiramatu)

Tulevikus pannakse tõenäoliselt üha enam rõhku ka erinevatele sisuteenustele, peamiselt televisiooni ja HD filmide pakkumisele. Kes aga tahab nüüd ja praegu rongile hüpata, see võib sõlmida tähtajalise (24 kuud) lepingu, mille puhul on 4G modemi hind 29€ ning ruuteri oma 79€.

Siin on mõned sarnased postitused...