Eelvaade: Canon EOS 5D Mark 3
0Hiljaaegu avanes Kahvlil võimalus näppida Canoni esimest tõelise kino tegemiseks loodud kaamerat (EOS C300), kuid ega sa ometi ei arvanud, et meie kokkupuude piirnes üksnes sellega? Oo ei. Tõenäoliselt esimese tehnikaalase väljaandena Eestis sai Kahvel veeta vägagi isiklikult aega Canoni uusima täissuuruses sensoriga varustatud DSLRi, EOS 5D Mark 3-ga.
Proovimudel jõudis Eestisse pühapäeva varahommikul. Mark 3 esmaesitlus leidis aset kõigest 48 tundi varem, reedel
Sarnaselt C300 postitusega, tuleb meil siingi taas meelde tuletada, et antud artikli eesmärk ei ole põhjapaneva hinnangu andmine. Tõtt-öelda oleks see kohatu, kuna tegemist on siiski olemuselt prototüübiga ning mõnetunnise tutvuse järel kujunenud lõplik arvamus ei oleks kellegi suhtes aus. Küll räägime siin aga kõigest, mis meile silma jäi ning kaeme oma silmaga EOSi perekonna värskeima liikme uuendusi ja põnevamaid funktsioone. Nii et head lugemist!
Tehnilised andmed
- 22.3-megapiksline täiskaadersensor
- 61-punktiline automaatteravustamine
- ISO tundlikkus 100 – 25 600
- Käsijuhtimisega 1080p Full HD video
- 14-bitine DIGIC 5+ protsessor
- Parandatud ilmastikukindlus
- Sisseehitatud HDR pildistamise režiim
- 3.2-tolline 1 040 000 punktiga ekraan
- Järjestikvõte 6 kaadrit sekundis
Esimene Canoni EOS-seeriasse kuuluv fotoaparaat nägi ilmavalgust pisut enam kui 25 aastat tagasi — teisel märtsil, 1987. Olgugi, et 5D on tooteperekonna pärandisse jõudnud panustada alles üürikese seitsme aasta jooksul, on selle ajaga nii mõndagi korda saadetud. Ühest küljest oli algupärase 5D näol tegemist esimese täiskaadersensoriga varustatud fotokaga, mis võis pakkuda huvi laiemale kasutajaskonnale, kui üksnes professionaalsetele fotograafidele. Ja 2005. aastal, ehk ajal, mil esialgne 5D müügile tuli, nii ka läks.
Tõeline revolutsioon saabus aga 5D Mark 2 ehk esimese digipeegelkaameraga, mis suutis salvestada kõrglahutusega liikuvat pilti. Jep, üksnes neli aastat tagasi oli fotoaparaadiga professionaalse filmimaterjali tootmine midagi sellist, mida veel ei tehtud. Vaadakem turgu aga täna ning peagi saab selgeks, kui olulisel määral on video tulek mõjutanud fotonduse ärimudelit.
Kas Mark 3 22.3-megapiksline sensor või hoopiski sisse-ehitatud HDR režiim suudab pakkuda midagi sama mälestusväärset, on veel raske öelda. Selge on aga see, et edasiminek on toimunud ning 5D Mark 3 on tema õdedest veelgi parem kasutada ning olemuselt on tegemist igati loogilise järjega kõigi põlvkondade mudelitest koosnevale loole, millest räägitakse omakorda järgmise 25 aasta möödudes.
Asi pole megapikslites
5D Mark III kauni kesta seest leiame uue, 22,3-megapikslise CMOS sensori, mis suudab varasemast paremini ja seejuures rohkem valgust “kinni püüda” ning tagab nõnda väiksema “müra”, parema pildikvaliteedi ning laiema dünaamilise ulatuse (dynamic range). Muide, vähema “müra” saavutamiseks on uuele sensorile sisse ehitatud spetsiaalne müra vähendamise süsteem, mille eesmärgiks on kõrvaldada müra juba enne seda, kui sensor hakkab pildifaili mälukaardi poole saatma. Lisaks uuenenud fotosilmale leiame Mark III sisemusest Digic 5+ protsessori, mida tutvustati esmakordselt eelmise aasta lõpus ilmavalgust näinud Canoni lipuleavas — 1D X’is. Canoni väitel muudab uus CMOS sensor koos Digic 5+ protsessoriga Mark III’e koguni 17x kiiremaks, kui seda oli Mark II.
Siinkohal on huvitav märkida, et Canon on valinud Nikon’ist totaalselt erineva strateegia. Kui Nikon kasvatas oma 5D-konkurendi, D800 pikslite arvu (võrreldes eelkäijaga) 3-kordseks (12,1-lt 36,3-ni), siis Mark III resolutsioon jäi sisuliselt samaks (21-lt 22,3-ni). Kuivõrd mõlema kaamera – Canon 5D Mark III ja Nikon D800 – sensorid on sama suurusega, siis on 5D Mark III pikslid u. 50% suuremad, kui D800’l, mis vähemalt teoorias peaks tähendama paremat pildikvaliteeti eriti hämarates oludes.
Mark 3 istub mugavalt käes, on hea ergonoomikaga, eelkäijast oluliselt võimekam ning teeb vähemasti esmamulje järgi ka müravabamat pilti. Kas me ütlesime juba, et järjestikvõttega on võimalik jäädvustada 6 kaadrit sekundis?
Loogiline samm
Rääkides tundlikkusest, siis Mark III pakub ISO-vahemikuks 100-25600 (laiendatav 50, 51200 ja 102400). Esimestest arvustustest on olnud kuulda, et Mark III “näeb” ligi 2 auku pimedamas, kui Mark II, aga lõplikult me seda kinnitada veel ei saa. Mida me aga võime öelda, on see, et tundlikkusel ISO 25600 pildistades oli tulemus enam kui kasutatav, vähemalt veebis avaldamiseks. A0 plakati trükkimiseks on siiski soovitatav kolmekohaliste arvude juurde jääda.
Autofookus, mis Mark II’l oli 9-punktiline, on teinud suure hüppe ning Mark III kasutaja saab nüüdsest valida 61 erineva teravustamispunkti vahel. Canoni sõnul on tegemist lipulaevalt üle võetud teravustamissüsteemiga, mis peaks loomulikult olema täpsem ja kiirem, kui ühegi varasema Canoni kerest leitav autofookus. Lisaks kiirele fookusseerimisele suudab Mark III jäädvustada seeriaid kiirusega 6 kaadrit sekundis, mis teeb temast täiesti arvestatava tööriista ka pressi- ja spordifotograafidele.
Mark III peidab lisaks eeltoodule endas kahte unikaalset lisafunktsiooni. Esiteks on uut 5D-d võimalik panna vaiksesse režiimi, mille tulemusel väheneb katiku heli ning teeb pildistamise võimalikuks ka sellistes oludes, kus on vaja säilitada suhteline vaikus. Teiseks suudab Mark III ühe nupuvajutusega 3-st pildist sulatada kaamera sees kokku HDR-pildi. Viimatinimetatud funktsiooniga õnnestus meil põgusalt tutvust teha ja võime kinnitada, et see töötas veatult.
Kokkuvõtteks…
Kõik eelpool välja toodud uuendused aitavad loomulikult kaasa ka parema videopildi salvestamisele. Täiendavalt võib video-spetsiifiliste uuendustena välja tuua asjaolu, et Mark III ei lõpeta salvestamist ka siis, kui videofail on ületanud 4GB piiri, vaid tekitab jooksvalt uue faili ning jätkab seega filmimist. Samuti on lahendatud eelmise põlvkonna mudeli juures täheldatud nn. moire-effekti esinemine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et meile väga meeldib Mark III sisu ja sellest tuletatavad põhimõttelised otsused. Canon on loobunud megapikslisõjast, rõhunud veelgi oma niigi tugevale videokaamera mainele ning asunud panustama kõrgemale tundlikkusele ja kiirusele. Mark III sobib oma omadustelt nii stuudiosse, spordiüritusele kui filmivõtetele ehk tegu on äärmiselt mitmekülgse kaameraga.
Kahvel tänab Overall’i, Widescreen’i ja CJd, kes kõik andsid oma panuse käesoleva artikli koostamisse.
Kõigil huvilistel soovitame aga täna ja homme (7 ja 8. märts) suunduda Overalli Tallinna kontorisse, kuna just nimelt seal ning neil päevil kella 9st kuni 18ni õhtul on igal huvilisel võimalik tutvuda Canoni uusima peegelkaamera, EOS 5D Mark 3-ga. Järgmine võimalus avaneb alles aprillis.
