Tehnikapoodides ringi käies tunduvad mõned telerid seinal lihtsalt suuremad kui teised. Kui tood aga ühe niisuguse koju, hakkab reaalsus vaikselt kohale jõudma. Ruumi muutus toob välja televiisori tegeliku suuruse ja see 55″ tolline elajas on tegelikult ikka üks päris hea pirakas. Pakkides kasti lahti, vaatasin kui õhuke ta on ja mõtlesin omaette, kas tõstes lõikab ta mulle näppu või saan ma oma sõrmi ka veel testimisel kasutada.
Otsustasin siiski tõsta ta kastist välja ja selgus, et vaatamata oma alla kolme sentimeetrisele paksusele, on LG 3D pildikast siiski päris raske asi. Põhjus on lihtne, LED ekraani ees on klaas ning kui selle klaasi diagonaaliks on juhtumisi 55 tolli, siis ega ta ei saagi kerge olla.
Välimus

Tänapäeval on palju kauni välimusrga televiisoreid, kuid sellist disaini iga päev naljalt ei kohta. Esiteks, ta on haiglaselt õhuke, kuid samas ei jäta muljet, et vastu minnes läheb kohe kildudeks. Teiseks oluliseks punktiks võib lugeda jala, mis on lihtsamast lihtsam – õhuke, umbes sentimeetri paksune ristkülik. See on ka kõik, mida me näeme ja lisaks kõigele eelnevale on raami laius niivõrd minimaalne, kui vähegi võimalik ja jätab peaaegu mulje, et pilt hakkab sealt, kust televiisori kontuurgi. Teistest erineb ta ka selle poolest, et pildikasti vaadates ei põle kusagil ühtegi häirivat tuld. Tegemist on väga soliidse ja minimalistliku välimusega televiisoriga ning selle eest saavad LG disainerid meilt korralikult kiita.
Sisemus
See on koht, millega LG siiani ei ole suutnud üllatada ja ei tee seda ka uue mudeli puhul. Ma lootsin nii väga, et kui ma selle televiisori käima panen, ei vaata mulle vastu sama menüü, mis mu enda LG televiisoril, kuid kahjuks pidin pettuma. See menüü on tõsiselt jube, oma välimuselt, resolutsioonilt ja ka kasutusmugavuselt, kuid see viga on enamustel televiisoritel. Avastasin ka kerge anomaalia – nimelt menüü ääred udutavad ja muutuvad kohati pikseldatuks, kui taustal käib televiisori pilt. Ma ei tea, kas see tuleneb mu mitte HD materjalist või on see televiisori viga, kuid loogiliselt võttes ei tohiks menüü kvaliteet sõltuda taustal käiva pildi kvaliteedist. See menüü mulle tõesti ei meeldi ja ma leian, et Sony on oma lahendusega tunduvalt paremini hakkama saanud. Äkki tuleneb see ka puldist, kuid selle juurde ma jõuan varsti.
Teleka saab ühendada ka internetti, kahjuks küll ainult juhtme kaudu – ei oleks võtnud vast tükki küljest, kui oleks lisatud ka WiFi võimalus. Selle võimaluse saab tekitada, ostes LG Blu-Ray mängija, mis edukalt WiFi-ga end ära ühendas. Selline oli ka minu lahendus ja süsteem töötab nagu lubatud. Teine võimalus on osta juurde WiFi adapter, sest telekas on WiFi-ready, kuid siiski nii kalli aparaadi juures ootaks ka integreeritud WiFi olemasolu. Televiisoriga saab vaadata ilmaprognoose, Youtube’i videoid ja Picasa pilte. Kahjuks on see menüü aga jällegi nii aeglane, et ma pigem eelistan arvutit või isegi telefoni. Samuti häirib mind (taaskord!) pult ja lõpuks võiks keegi astuda sammu tulevikku ja valmistada sellise, millel on küljes näiteks peidetav klaviatuur. Enne sellist asja mina telekaga Youtubes käimisel mõtet ei näe. Kui siis ainult koosistumisel, kus televiisor on ainsaks meediaväljundiks.
3D
Selle teleka 3D pilt on parim, mida minu silmad siiani ühelgi televiisoril näinud on. 480 Hz TruMotion tehnoloogia tagab selge, ilma udususeta ja ghostinguta pildi, mis on silmale väga hea. Kahjuks ei antud kaasa rohkemat, kui vaid Demoplaat, kuid selle põhjal saan ma vähemalt garanteerida, et pildikvaliteet on lihtsalt hämmastavalt selge ja ringraja autodelt lendab drifitdes tõesti kruusa justkui näkku. Multikates lendavad seebimullid täiesti näo lähedale ja šampust pritsivad autoässad kastavad ka sind visuaalselt märjaks. Kinnitamata teid pidi minu kätte jõudnud 3D filmi ma kahjuks aga 3D-s vaadata ei saanud, sest neljast erinevast režiimivalikust olid aktiivsed vaid kaks ning need kaks olid juhtumisi valed. Nautisin ma seda filmi ikkagi, sest pilt oli meeldiv ja selleni ma kohe ka jõuan. 3D on hea, kuid süsteem vajab siiski muutmist. Millest ma väga puudust tundsin, oli oskus teha 2D pilt 3D-ks – funktsioon, mida nii Sony kui ka Samsungi seadmed võimaldavad.
Üks asi mis 3D vaatamist suuresti mõjutab, on prillide mugavus. Olles proovinud nii Sony, kui ka LG 3D prille, saan ma väita kindlalt, et LG omad on palju mugavamad. Tundsin end neid peas hoides hästi ja need ei häirinud mitte kuidagi.
Pilt
Pildikvaliteet on uskumatu ja nii häid värve ning nii rikkalikku musta annab otsida. Ei tea kas mujalt leiabki. Varjud tulevad hästi välja, kuid taustavalgustus on teatud paigus ebaühtlane ja see häirib kohati. Konsooliga mängides samas tundsin ma suurt rõõmu. Esiteks, juba suurus teeb oma töö ja HD pildikvaliteet annab juurde väga palju. Pilt on kaunis ning mängida on lausa lust. 1080p filmid on samuti kaunid ja neid ma vaataks kohati pigem sellest telekast, kui kinoekraanilt.
Pult
Olles selle televiisori nõrgim lüli, kasutasin ma teda vaid natukene ning võtsin seejärel kasutusele oma enda LG teleka puldi. Miks, te võite küsida? Aga eks ikka sellepärast, et karbis olev on jube ebamugav. Jah, nupud on küll asetatud inimlikult ja selle üle ei saa kurta ning nõndasamuti on taustavalgustus ka üks hea funktsioon, kuid nooled on sellel vidinal kõige halvema paigutusega asjad. Nimelt on nad paigutatud ümber OK nupu ja omakorda ümbritsetud teiste nuppudega nagu “menüü, tagasi” ja “välju”. Mis teeb asja nii halvaks, on see, et nooled on väga kitsad ja sissepoole kaldu, mis paneb sind koguaeg vajutama valele nupule, sest tavaliselt oleme harjunud otsima nuppu kõrgemalt tasandilt. Eriti ebamugav oli see trükkides midagi Youtube’i – sellest võibki pärineda mu negatiivne vaade puldi ergonoomikale. Samuti võiks ka puldi disain ühtida televiisori disainiga, kuid nagu näha, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. See pult näeb välja odav, plastine ja kole ning ma lihtsalt ei mõista, miks ei suudeta ühte asja teha lõpuni kenasti. Vaadates telekat, lähevad emotsioonid lakke ja kui pilk puldil peatub, nullib see palju ära, eriti veel siis, kui pärilik ebamugavus ilmsiks tuleb.

Kaasa tuli ka teine pult, mis on tegelikult lahe, kuid kasutu. Käitub ta nagu Wii pult – sihi ja vajuta põhimõttel, kuid temaga ei saa palju teha. Mõtlen, et äkki ta ongi selline diivaniprao pult, et leiad üles ja klõpsid kanaleid ning teine pult on siis mehisemate seadistuste tegemiseks. Mina teda ei kasutanud, sest ma lihtsalt ei leidnud temas erilist mõtet, kuid vähemalt on ta ilus ja sobib kokku televiisoriga.
Kokkuvõte
Tegu on siiski väga hea televiisoriga ning tõenäoliselt üks parimatest, millega olen viimasel ajal kokku puutunud. Eks kõigil uutel ja vägevatel seadmetel on oma nõrgad kohad. Sellel televiisoril ei ole selleks õnneks pildikvaliteet, vaid teatud märal kasutusmugavus. Oma eesmärki täidab ta korralikult ja ei riku ka kodu välimust. Äkki on puldi kasutusmugavus ka minus kinni, kuid see ei ole siiski nii häiriv asi, mille pärast televiisor ostmata jätta.
Plussid:
+ Hea pilt, tõenäoliselt ühed rikkalikumad mustad toonid
+ Täiesti arvestatav helikvaliteet
+ Ühendub USB kauda ka välise kõvakettaga
+ Mängib hulgaliselt formaate
+ Head ja mugavad prillid
+ Fantastiline disain
+ Õhuke
+ Palju ühenduspesasid
+ Hind 37000 EEK, PixMania. Sama suur Sony ligi 10000 EEK kallim ja 200Hz.
Miinused:
- Pult
- Taustavalgustus kohati ebaühtlane
- Menüü
- Integreeritud WiFi puudumine
Kahvel ütleb LGle üheskoos aitäh testimise võimaldamise eest!
Siin on mõned sarnased postitused...
-
Asd




