Arvustus: LG Optimus 2X

Juba detsembris, mil testisime LG Optimus 7’t, saime aru, et LG tahab vägisi nutitelefonide tippklassi murda. Ja ei läinudki rohkem aega kui 8 päeva Optimus 7 arvustuse ilmumisest, kui saime lugeda pressiteadet LG Optimus 2X’ist – esimesest kahetuumalise protsessoriga nutitelefonist maailmas. Kuivõrd enamus nutitelefone on tänapäeval äravahetamiseni sarnased nii oma välimuse kui sisu poolest, siis andis 2X’i kahetuumaline protsessor võimaluse massist eristuda. Samas ei olnud me päris kindlad, kas kasutajatel on ikka vaja kahetuumalise protsessoriga nutitelefoni? Tehniline areng kahtlemata, aga kas sellega kaasnevad ka negatiivsed tagajärjed ning millist praktilist väärtust omab kahetuumaline protsessor nutitelefonis aastal 2011? Milline on 2X, kui protsessor kõrvale jätta? Nendele küsimustele aitas meil vastuseid leida LG maaletooja, kes ühe kõnealuse isendi Kahvlile testida andis.

Kui kõrvale jätta asjaolu, et LG Optimus 2X peidab endas kahetuumalist protsessorit, on tegemist täiesti tavalise high-end Androidiga. Ja seda mitte üldse halvas mõttes. 2X on üks väheseid Kahvli kasutuses olnud telefone, mille ergonoomilised omadused on suurepärased. Nii näiteks on 2X’i lukustusklahv paigutatud telefoni paremale ülaosasse, mis loob meie hinnangul mugava kasutuskogemuse, kuivõrd kõnealune nupuke on igas asendis kergesti leitav/vajutatav. Sama kehtiv helitugevuse nuppude paigutuse suhtes. Androidile omased funktsiooniklahvid, mis on 2X’il puutetundlikud, asuvad loomulikult vahetult ekraani all. Telefoni tagaküljel on tõenäoliselt kaamera optika mahutamiseks tekitatud väikene kühm, mis asetseb telefoni käes hoides nimetissõrme all ning muudab telefoni käes hoidmise mugavaks. Just nuppude paigutus ning nendelt saadav tagasiside on võrreldes näiteks Optimus 7’ga teinud hea sammu edasi.

Koostekvaliteet on 2X’l hea – ei krigise ega kriuksu (erinevalt Samsung Galaxy S’ist), ei naksu, ei esine ühtegi häirivat ebatasasust ega pragu. Samas on 2X kokku pandud peamiselt plastikust, mida on küll soe käes hoida aga jätab võrreldes osade konkurentidega odavama mulje. Selles suhtes võib 2X’i võrrelda jaapanlasest sõiduautoga, mille interjöör on küll väga kvaliteetselt ja vastupidavalt plastdetailidest kokku pandud aga võrreldes mõne tippklassi sakslasega mõjub jaapanlane pigem mänguautona. Kusjuures, LG kuulub meie metafooris pigem tippklassi sakslastega ühte hinnaklassi, kui jaapanlasega, mistõttu oleks materjalivalik võinud pisut parem olla, näiteks nagu Optimus 7’l.

Aku kestis 2X’l üllatavalt hästi. Isegi väga hästi kui arvestada, et see aku pidi jooksutama kahetuumalist protsessorit. Meie testides, mis ei ole teab mis teaduslikud, kestis 2X aku vahemikus 12-15 tundi, mis on feature-phone’ide omanike hinnangul tõenäoliselt üle mõistuse nõrk tulemus aga paraku ei ole ükski tootja suutnud nutitelefonidest palju enamat välja pigistada. Olgu siinkohal täpsustuseks öeldud, et testimisel kasutati telefoni keskmisest aktiivsemalt ning ekraanieredus oli pigem skaala ülemises osas. Ütleme nii, et 2X on aku mõttes ühe-päeva-telefon, nagu enamus nutitelefone ning selle ostja võiks harjuda mõttega, et laadija peab öökapil olema.

Kaamera on Optimus 2X’l väga hea, seda muidugi telefoni kohta. Optimus 2X’l on 8-megapiksline kaamera, mis koostöös 2X’i “optikaga” joonistab mõnevõrra tuhmi kuid terava pildi. Loomulikult on 2X’l ka LED välk, mis suudab üllatuslikult tagada üpris täpse särituse, st. ei “kärsata” pilti ära. Eriti avaldas meile aga muljet 2X’i kaamera rakendus, mis võimaldas näiteks teha beauty shoti ehk silendada pildistatava näonahka. Samuti oli võimalus aktiveerida režiim, mis lubas jäädvustada ainult siis, kui see näeb inimest naeratamas. Me ei ole kindlad, kas selliseid võimalusi keegi tavaolukorras kasutada tahab aga efektsed ning ahhetamapanevad on need kindlasti. Samuti on tasemel 1080p video, mida 2X on võimeline mitte ainult üles võtma vaid ka läbi HDMI kaabli nt. telekasse kuvama. Meile isiklikult tundub juhtmega pildi edastamine tüütu aga inimestele, kes tahavad oma telefoni kaudu iseenda filmitud materjali või mõnda linateost suurelt ekraanilt nautida, siis on see võimalus neil olemas.

Siinkohal peame vajalikuks märkida, et 8 megapikslit on jabur number kaamera kohta, mille sensor ja optika on inimsilmale pea nähtamatute mõõtmetega. Me ei saa aru miks peavad mobiilitootjad käima läbi sama rada (ajades taga megapiksleid), mida digipeeglite tootjad juba käinud on. Kui megapikselid on üle mingi kriitilise piiri, näiteks 4-5 megapiksli, siis ülejäänud pikslid teevad pilti lihtsalt suuremaks ja mahukamaks ning võit kvaliteedis on olematu. Arvestades, et nutitelefonis ei ole ruumi kvaliteetse optika ning suurema sensori jaoks, siis ei ole mõtet turundusosakonna juhtimisel joosta silmaklapid peas megapikslisõtta. Oluline ei ole megapikslite arv, vaid lõpptulemus. Arvestades, et kõik suuremad tootjad meie blogi tõenäoliselt loevad, siis kasutame siinkohal võimalust ning palume Teil mitte enam megapiksleid lisada. Õnneks ei ole mõnevõrra liigne megapikslite arv 2X’i tulemust rikkunud, kuigi samasuguse tulemuse oleks võinud tõenäoliselt vähemate pildipunktidega saavutada

Optimus 2X ekraan ja kõlarid on kummalisel kombel märkamatud. Ei, me ei hoidnud seadet tagurpidi käes. Asi on selles, et displei ja kõlarid ei hakanud millegagi silma/kõrva – üllatus puudus igas mõttes. Sarnaselt Optimus 7’le on tegemist igati korraliku ekraaniga, mis ei kuulu tehnilises mõttes turu kõige teravamasse tippu aga kurta pole ka millegi üle. Siinkohal väärib siiski eraldi välja toomist, et Optimus 2X-i ekraan põhineb IPS tehnoloogial, mis tagab ideaalilähedase värviproduktsiooni pea iga vaatenurga alt.

Olgu, aitab lugeja piinamisest. Ilmselgelt on Optimus 2X kõige suuremaks omaduseks selle kahetuumaline protsessor. Probleem on aga selles, et see kahetuumalisus on vinge paberil aga praktikas ei väljendu see peaaegu mitte kuskil. Põhjuseid, miks see nii on, on mitu. Esiteks, tänapäevased tippklassi Androidid ei ole kuskilt otsast aeglased. Kõik Androidi viivitused on meie kogemustele tugines tingitud optimeerimata koodist, tootja poolt paigaldatud skinnist või nt. taustal jooksvatest rakendustest, mitte protsessori kiirusest. Eeltoodud põhjustel on 2X’i kasutades tunne, nagu sõidaks võidusõiduautoga õuealal – kiirust jaguks aga kohustus liikuda kõige aeglasemate liiklejate tempos muudab kiiruse olemasolu mõttetuks. Tore iseenesest, et rakendus avaneb 0,4 sekundi asemel 0,2 sekundiga aga sel ei ole tavapärase kasutamise puhul mingit tähtsust.

Teiseks, peaaegu ükski Android Market’ist saadaolev rakendus ei oska midagi nende tuumadega peale hakata. Optimus 2X sisaldas küll ligipääsu Tegra 2 Zone’ile ehk rakendustepoele, kust sai alla laadida erinevaid Tegra 2 protsessorile mõeldud rakendusi, kuid neid on väga vähe. Tegelikult on probleem märksa laiem, kui Optimus 2X’le saadaolevate Tegra 2 rakenduste hulk. Nimelt on arendajad huvitatud erinevate rakenduste tootmisest keskkonda, kus võimalikult paljud kasutajad seda osta saavad. Kuna Tegra 2 protsessoreid sisaldavaid Androide on turul käputäis, siis ei ole Tegra 2 rakenduste arendamine arendajatele hetkel kuigi ahvatlev. Isegi juhul, kui arendaja lepib väiksema kasutajaskonnaga ning panustab tulevikku, siis on tulemuseks rakendused, mis täna ei tööta 99% Androidil põhinevate seadmete peal, kuna nende seadmete riistvara on “liiga vana”. Seega on Tegra 2 protsessorite turuletulekuga saanud Androidi killustatus juurde veel ühe mõõtme.

Kui senini oleme välja toonud 2X’i positiivsed küljed, siis päris ideaalne 2X siiski ei ole. Mis meid Optimus 2X’i juures häiris oli LG poolt Androidile peale pandud skin. Me ei suutnud leida selles ühtegi lisaväärtust, samas tingis see tihtipeale olukorra, kus pidi nt. koduekraanil olevate ikoonide tekkimist ootama. Paaril korral kogesime ka olukorda, kus kasutajaliides lõpetas oma töö täielikult. Meie soovitus kõikidele Optimus 2X ostjatele (mis kehtib tegelikult enamike Androidil põhinevate telefonide suhtes) – tõmmake endale Launcher Pro. See leevendab tootjaskinni “võlusid” ning annab kasutajale lihtsa, puhta ja ilusa kasutajaliidese. Pealegi on see tasuta.

Lisaks skini’le täheldasime probleemi WiFi ühenduvusega. Nimelt hakkas 2X’le meie traadita võrk niivõrd meeldima, et sellest kümnete kilomeetrite kaugusele sõites arvas ta ikka, et parem on paarikümne kilomeetri kaugusel olevast WiFi võrgust kinni hoida ning mitte proovida andmeid 3G võrgust püüda. Olukorra lahendas WiFi välja-sisse lülitamine. Kirjeldatud probleem võib olla tingitud nii 2X riistvarast kui ka Androidi operatsioonisüsteemist, mis lõppkokkuvõttes ei omagi tähtsust.

Kokkuvõtlikult võib märkida, et Optimus 2X on igati kvaliteetne, ergonoomiline, hea kaameraga, normaalse aku, ekraani ja kõlaritega ning kahtlemata kiire nutitelefon, mille paar pisiviga on lihtsasti kõrvaldatavad ning mis ei riku üldmuljet. Samas tekitab Optimus 2X palju laiemaid küsimusi – milleks on nutitelefonile vaja kahte tuuma, milliseiks kujuneb Android pidevalt mitmekesistuva riistava mõjul ning miks tootjad endiselt oma “geniaalseid” skinne telefonidesse paigaldavad?

Kahvli foor on roheline – Optimus 2X on meie hinnangul kindel pretendent nutitelefonide esikolmikusse ning üks parimaid Android’e mida meil on õnnestunud kasutada.

Galerii kõikide piltide ja näidisfotodega:

(video)