LG Cinema 3D on parim näide stereoskoopilisest kinematograafiast

Ja seda mitte sellepärast, et nii meie kui ka kokku 17st Euroopa riigist saabunud ajakirjanike meeled ja arusaam asjadest oleks Pariisis püstitatud maailmarekordi saavutamisest tulenevalt pisut.. nihkes. Ei. Tegelikult on asi igati põhjendatud. LG on tabanud 3D probleemide lahendamisel naelapead ning suutnud peaaegu et kõrvaldada absoluutselt kõige olulisema (ning häirivama) asja ruumilise kino juures – ebamugavuse. Täispunkte me nende pingutustele loomulikult anda ei saa, sest prillid ei ole ka Cinema 3D tehnoloogia puhul kuhugi kadunud, kuid ausa vaatluse tulemusena võime öelda, et enne kui prilliraamid enda olemasolust märku jõuavad anda, teeb seda äärmiselt häälekalt istmik, mis on olnud kaheks tunniks plastiktoolile naelutatud. Või enam-vähem seniks, kuni täispikk 3D-animatsioon, Rio, kinolina ja publiku hõivas. Pisike kokkuvõte uuenduslikust tehnoloogiast ning sellest, kuidas vähemasti Balti riikide ajakirjanikud said aru, miks ei tasu aktiivprillidel põhinevale 3Dle enam kauaks lootma jääda, on nähtaval pärast hüpet!

Miks on LG 3D lahendus parem konkureerivatel toodetel olemasolevast? Lihtne. Vaatamata sellele, et prillid On kohustuslikud ka Cinema 3D vaatamiseks, on LG läinud teist tehnoloogilist teed pidi. Nimelt ei kasutata siin “raskeid”, kohmakaid ning ebamugavaid aktiivprille, vaid konstruktsioonilt lihtsaid ning kergeid passiivraame. Sisuline erinevus peitub selles, et aktiivraamid peavad pidevalt “tööd” tegema. Neis on patarei, elektroonika ning kuna tehnoloogia on siiski veel võrdlemisi noor, on võimalik täheldada seesuguseid iseärasusi nagu visuaalsed häired pildis (vilkuv pilt) ning televiisori vaatamise võimatus küliliasendis. Viimast proovisime isegi ning tulemuseks oli must pilt – ei mingit televiisorit, ruumilisusest rääkimata.

Teine oluline pluss on prilliraamide võrdeline odavus. Kui turul olevatele 3D teleritele lisapaari hankima hakata, võib esialgne ühe paari eest küsitav ca. 100 eurone hind hämmingut tekitada, kuid arvestades nende keerukust ning konstruktsioonist tulenevaid iseäarsusi, ei saa selle vastu midagi teha. Tuleb oodata tootmisprotsessi odavnemist – see oleks meie parim nõuanne.

Passiiv-3D puhul käib asi teistmoodi. Võta tükk plastmassi, mis meenutab kujult harjumuspäraseid okulaare, pane kummagi silma ette erineva polarisatsiooniga lääts, ehk prilliklaas, ning ongi kogu moos. 3D efekt on saavutatud palju lihtsamalt ja odavamalt. Me kahjuks ei saa öelda, et pildi kvaliteet ning ruumilise efekti sügavus konkurentidest mäekõrguselt parem oleks, kuid vähemasti oma kogemustele tuginedes võime öelda, et niisuguste passiivraamidega kaasneb oluliselt vähem üleüldist pimendamist, mis muutis näiteks Tron Legacy vaatamise aktiivprillidel põhinevas kinos kergelt pettumuseks. Kes ei tea, millest jutt käib, siis Troni filmis toimub tegevus niigi tumedas keskkonnas. 3D prillide lisatumedus ei aita elamusele just väga kaasa..

Üllatav oli LG Cinema 3D televiisorite disain. Kuigi sellele ei saa otseselt midagi ette heita (televiisor nagu ikka), siis konkurentide värskeimate pildikastide disainile pole neil suurt vastu panna. Me oleme üsna kindlad, et asi pole mitte LG tahtmatuses pakkuda esmaklassilist väljanägemist oma toodetel, vaid pigem nõuab passiiv-tehnoloogia pisut enam ruumi kogu vajamineva elektroonika mahutamiseks. Kui aga antakse meile valida kas ilus televiisor ja vesised silmad/peavalu või enam-vähem telekas ning meeldiv kogemus, siis pole eriti kahtlust, kumma kasuks otsustame. Lõppude lõpuks niisugust inimest vist ei huvitagi hetkel parima 3D pildi olemasolu, kelle jaoks olulisim näitaja uue televiisori soetamisel on tema välimus.

LG pressireisi kroonjuveel oli loomulikult maailmarekordit väärt – 24 meetri laiusel ja 11 meetri kõrgusel hõbeekraanil linastus Cinema 3D tehnoloogiat kasutades täispikk animafilm Rio. Film filmiks, kuid antud ettevõtmise suurus ja organiseeritus polnuks midagi vähemat kui Guinessi rekordit väärt. Vaatamata Pariisi seltskonnategelaste kohalolekule, ei jäänud siinkirjutajal muuks aega, kui vaid imestada ülisuure (ajutise) kinosaali tehnilise lahenduse üle. Omaette võimsa vaatepildi lõid neli projektorit, mis on vajalikud Cinema 3D pildi loomiseks. Kujutage nüüd ette, kui suur ülesanne neil täita oli ning ehk saate aru, miks selline vaatepilt ühele tehnikaarmastajale meeldejääv oli.

Pikk jutt lühidalt. Kas LG 3D suudab konkurentsi pakkuda turul olevate tootjate ruumilistele teleritele? Loomulikult! Esiteks pole ükski 3D tehnoloogia veel turuliidri seisusse jõudnud – kaugel sellest – ning nii uskumatu kui see ka poleks, võib vaid 16 grammi kaaluvaid prille kandes tõepoolest unustada nende olemasolu. Arvestades, et lisapaari soetamine ei ole võrdne uue multimeediamängija hinnaga, võib Cinema 3D ses suhtes menukaks saada, et kätte on jõudnud aeg, mil 3D filme saab nautida rohkem, kui vaid üks inimene seltskonnas.

Kahvel tänab siiralt LG Electronicsit, selle Eesti ning Läti filiaale ja loomulikult Zanet ning Kristinat Cinema 3D pressireisi eest.

Siin on mõned sarnased postitused...