Mõtlen ...
Võiks arvata, et taas on meie tagasihoidlikusse laborisse jõudnud selle ühe ja sama tööpõhimõttega 3D teler ning testperioodi vältel sai rohkem sõpradega jalgpallimatše vaadatud, kui tehnoloogiasse süvenetud. Kuigi võib-olla miski eelnevast lausest ehk isegi omab tõepõhja, on selge, et Cinema 3D brändi omav teler erineb eelkäijaist (ning peamistest konkurentidest) väga suurel määral. Ja seda ainult heas mõttes. Meie muljed, mõtted ja ülevaade LG värskeimat tehnoloogiat omavast telerist on kõik selles arvustuses.
Mis on siis teisiti?
Kui meenutada varasemaid arvustusi ning kuulata üldist arvamust 3D-tehnoloogiaga varustatud teleritest, siis saab ruttu selgeks, et kuigi kõik see, mida pakutakse on kahtlemata võrratult huvitav ning äge, pole säärased moodsad pildikastid kindlasti murevabad. Olgu siinkohal öeldud, et nr. 1 häda ei ravi ka LG uus teler, sest prille tuleb endiselt kanda, kuid sellest räägime pisut hiljem.
Tegelikult on siiani kõige määravam olnud kasutatava 3D tehnoloogia tüüp. Minemata liigselt tehnilistesse terminitesse, võib lihtsustatult öelda, et variante on kaks — kas aktiivne või passiivne. Olgu siis öeldud, et kõik 3D telerid, mis siiani me käest läbi on käinud, on olnud esimese kategooria seadmed. 42LW650S on aga esimene teise liigi esindaja.
Sõna “aktiivne” tähendab käesolevas kontekstis seda, et ruumilise efekti loomiseks suletakse korda-mööda vasak ja parem prilliklaas. Selle saavutamiseks vajavadki prillid patareisid ning on seeläbi üldjuhul ebamugavad, küsitava disainiga, rasked ning panevad nii mõnelgi silmad valutama. Samas tempos vahetub ka pilt teleriekraanil ning kuna see kõik toimub niivõrd suurel kiirusel, siis vaataja peas sulandub kahe erineva kaadri segu kokku üheks 3D tervikuks. Kui soovite selles oma silmaga veenduda ning lähim tehnikapood asub kaugel, siis soovitame külastada üht pealinna kino, mille lahutamatuks osaks on väga tuntud limonaad uuelt mandrilt.
Passiivse 3D trumbiks on tehnoloogiast pungil prillide vahetamine märkimisväärselt lihtsamate, kergemate ning mis peamine — odavamate vastu. Sisuliselt tähendab see seda, et võib öelda nägemist vilkuvale pildile ning kogeda midagi täiesti uut — täispika 3D filmi lõpuni vaatamist. Ja me ei tee siinkohal nalja. 40 grammi (aktiivprillid) ja 16 grammi (passiiv) vahe võib paberil tunduda mõttetu, kuid fakt on see, et erinevalt raskemast sõsarast ei hakanud LG prillid pika vaatamise peale “soonima”, ehk ebamugavalt pea vastu rõhuma — ebameeldiv kõrvalnäht, millega oleme pärast iga 3D-kinoskäiku niivõrd tuttavad.
Kasutamine ja omadused
Kel on soov enda elamist superdisainiga teleri näol kaunistada, see peaks enne 42LW650S kasuks otsustamist pisut mõtlema, sest kui aus olla, siis Samsungi üliõhukese raamiga pildikastide poolt seatud latti ta päris ei ületa. Samas ei ole seadme kujustus mingilgi moel pealetükkiv, ega maitsetu ning oma musta, tagasihoidliku, võimalikult näotu välimusega rõhubki tootja ilmselt millelegi muule (sisemusele nimelt). Õnneks on LG 42LW650S meeldivalt õhuke ning loomulikult on kõik peamised (v.a komposiit-video pesa) ühendused tagapaneelil suunatud küljele, mis tähendab, et tobedast asetusest (taha suunatud) tingitud juhtmeprobleemide pärast muretsema ei pea. Meie lemmikuks kujunesid otse vasakul küljel paiknevad neli HDMI ning kaks USB pesa. Lisaks sellele, et nad on väga hästi ligipääsetavad ka keerulistes tingimustes, katab nende arv kõik meie vajadused. Muuhulgas on esindatud vajalikud augud võrgu-, antenni- ja komposiitkabli jaoks. Viimane neist, tõsi, vajab siiski spetsiaalset üleminekut, kuna on esindatud vähendatud kujul.
LGle tuleb au anda kasutajaliidese suhtes. See on selge, ülevaatlik, parajalt suurte kujustuselementidega ning loomulikult oma keeles. Omaette esile tõstmist väärib mitmetest suurtest ikoonidest koosnev sisendimenüü, mis viib kõiksugu nimetused HDMI, VGA jne. kokku vastavate liideste välimusega, ehk teisisõnu muudab vähemteadlike kasutajate elu lihtsamaks.
Ka LG 42LW650S omab nn. SmartTV kasutajaliidest, kuid me seisukoht on sama — Facebooki jaoks , kui üldse, kasutame arvutit, tahvlit või telefoni, sest nii on mugavam. Loomulikult on mündi teisel küljel mitmed internetikanalid (BBC iPlayer, Cartoon Network), kuid tänase päeva seisuga ei suuda pilti neist ükski ette manada ning vaatajat kostitatakse pelgalt sõnumiga, mis lubab teenuse peagi meiegi regioonis kättesaadavaks teha. Aga veebibrauser? Kui te ei soovi teksti sisestamiseks ekraanil tähti taga ajada, siis on arvuti mõistlikum valik, uskuge meid.
Pilt ja vaatamine
Ent kuna teler on esmajoones vaatamiseks loodud, siis tühja sellest nutikast tarkvarast. 42-tollist LCD paneeli valgustavad mõistagi valgusdioodid. Igati praktiline ning ka väga roheline mõtlemine LG poolt. Loodusearmastusega on suisa nii kaugele mindud, et teleripuldi ülemise nupurea vasakut äärt troonib “Energy” nupp, mis võimaldab pilti tumendada. Ja kuigi päevasel ajal me seda teha ei tahaks, on pimedas tal funktsioon täiesti olemas. Nimelt tundus hämaras meile, et mustad toonid on standardseades pisut ülevalgustatud. Probleemi leevendamiseks on LW650Sl lisaks eelpool mainitud tumedusenupule ka erinevad pildirežiimid, mis võimaldavad kinoelamust paremaks muuta. Samas ei peaks tavakasutaja sellise asja pärast muret tundma, kuna telerile on sisse-ehitatud sensor, mis tajub ümbritsevat valgust ning reguleerib ekraani vastavalt.
Hilisemal uurimisel selgus aga, et kahtlaselt heledate toonide põhjustajaks oli hoopiski automaatrežiim, mis vastavalt ekraanil toimuvale üritab LED taustavalgust maha-juurde “keerata”. Kuna dioodid on aga paigutatud displei servadesse, siis on tulemuseks see, et ühe kindla regiooni asemel tumeneb üks suurem ala tervikuna ning ausalt öeldes ei mõjunud see filme vaadates väga veenvalt. Õnneks saab konkreetse pildiabilise menüüst suurema vaevata välja lülitada ning me oleme võrdlemisi kindlad, et automatiseerimata taustavalgus on parem ja mugavam valik.
Nii-öela elava pildi vaatamisel (spordivõistlused, vormel 1) aitab tublisti kaasa TruMotion, mis muudab ekraanil toimuva sujuvamaks ja seeläbi grammivõrra reaalsemaks ning suurendab seda kohaloleku tunnet. Filmide ajal võiks selle ju välja lülitada, kuid kuna ta ei muutunud kordagi ebamugavalt pealetükkivaks, siis seda me ei teinud.
3D
Kolmemõõtmeline pilt on mõistagi selle teleri suurimaks katsumuseks ning meie arvamus ta suhtes pole muutunud. Nagu juba Pariisiski veendusime, on LG Cinema 3D seeria telerid kõige õnnestunuma lahendusega pildikastid, mis hetkel saadaval ning esmakordselt julgeksime soovitada 3D-pildikasti hankimist.
Selle põhjus peitub muidugi juba eelpool mainitud passiivse tehnoloogia kasutamises. Iseenesest tähendab see ka seda, et seadme tootmiskulud on madalamad, kuna 3D-efekt põhineb PPR (passive pattern retarder) tehnoloogial, mis tähendab, et erineva polarisatsiooniga prilliklaasid vasaku ja parema silma ees näevad kumbki erinevat pilti. Sellepärast puudubki vajadus pildi välgutamiseks ning prillid võivad olla imekerged, ega vaja akutoidet.
Reaalses kasutuses on Cinema 3D absoluutselt õnnestunud, sest prilliklaasid pole liigselt tumedad ning televiisorit võib vaadata pea igast asendist — ruumilisuse efekt ei kao ka siis, kui vaataja lamab külili diivanil (tüüpprobleem aktiiv-3D puhul). Mida aga PPRi kasutamine tähendab, on see, et horisontaalselt jagatakse ekraani resolutsioon sisuliselt kahega, sest kumbki silm peab ju pisut erinevat signaali saama ning ega piksleid 1920×1080 resolutsiooniga paneelile naljalt juurde ei võlu. Kui vaataja istub piisavalt kaugel, siis saab tervikpildi kokkusulatamisega aju igati hästi hakkama. Lähedal olles kipub ruumilisuse efekt aga kaduma ning kummalegi silmale eraldatud 540 horisontaalset pikslit muutuvad ilmsiks. Mõistagi ei riku see üldpilti, kuid potentsiaalne omanik peab arvestama, et vaatamisväärse 3D efekti tarbeks tuleb telerist enam-vähem kahe meetri kaugusel istuda.
Ent kuna Cinema 3D prillid on piinlikult odavad ning tehnika kasutamisel ei esine ühtegi minevikust tuttavat terviseriski, siis oleme kindlad, et säärane LG on parim valik, kui teie igaõhtusesse repertuaari kuuluvad uue põlvkonna lastefilmid või siis dokumentaalkaadrid Hubble’i kosmoseteleskoobi parandamisest. Aga sisuprobleemi me käesolevas arvustuses rohkem lahata ei tahaks.
Pult
LG 42LW650S pult on kerge ning mugav käes hoida. Eriti meeldib meile tagaosas paiknev nõgu, kuhu saab hästi sobitada oma nimetissõrme — parema haarde nimel. Teleri peamistele funktsioonidele pääseb ligi pöidlaga ning käeasendit muutmata (menüüdes navigeerimine ning kanali vahetamine ja helitugevuse reguleerimine). Vaid sisendivaliku ning energiasäästu- ja pildirežiimi nupud asuvad puldi tipus ning vajavad ümber kohanemist. Kuigi nooltest koosnev keskne juhtnupp on kasutamiseks kõlbulik, on tema ümber paiknevad partnerid pisut ebamäärase kujuga ning hämaras, mil puudub visuaalne ülevaade tekstidest, on eksimused vale nupu vajutamise näol kerged tulema. Muid etteheiteid meil puldile pole, kuigi taustavalguse olemasolu ei teeks sugugi paha.
Kokkuvõte
3D on endiselt ebakindel suund tehnikamaailmas. Saadav elamus ning efekt on loomulikult suurepärased, kuid kõigi ettevõtete toodangu edu pandiks on huvitava ning asjakohase sisu olemasolu ja kättesaadavus. Kui olete aga kord otsuse teinud ning soovite enda kodu kõige värskema tehnikaga täiustada, siis on Cinema 3D ruumiliste pildikastide hulgast väga hea valik.
Pea 1400 euro juures ei ole 42LW650S sugugi kõige odavam televiisor, ent kui 3D filmid on teie ostu põhimotiiv, siis on ta oma hinda väärt. Ka meeldis meile antud televiisori neutraalne koloriit, mis muutis filmide ning telesaadete vaatamise ka standardrežiimis äärmiselt meeldivaks. Vaid õhtul tuleks parema pildi huvides seadeid pisut näppida.
Ka on LG pakkumine ülimalt ahvatlev temas kasutatava tehnoloogia tõttu, sest lisa prillipaar maksab vaid 10 eurot. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et aktiivraamide hind kõigub keskeltläbi 70 euro kandis. Ja kui arvestada, et pole vaja muretseda prillide lõhkumise, ega akude laadimise pärast, siis on majanduslikus mõttes Cinema 3D igati õigustatud valik.
3D telerid ei ole igaühele mõeldud. Kui su ostusoov on kindel ning otsid endale parimat, siis olgu öeldud, et meie toimetuse ühine hääl läheb LG Cinema 3D telerile, antud juhul testimiseks saadud 42LW650Sle.
Kahvli valgusfoor on: roheline
Kahvel tänab LG Electronicsit, kes tegi testi võimalikuks.