Käed küljes: Sony PlayStation Vita

Pisut üllataval kombel võis IFAl kohata ei midagi muud, kui Sony järgmist kaasaskantavat mängukonsooli. Korrektsuse huvides ning tulles ettevõtte esindaja palvele vastu, ei nimeta me seda seadet PlayStation Portable 2ks.. kuigi väga tahaks. Aga kõige šokeerivam kogu asja juures polnud mitte ihaldusväärse prototüübi nägemine ja sellega mängimine, vaid hoopiski ta kaal — Vitat käes hoides tekib ikka mitmel korral küsimus: kas selle sees üldse on midagi? On küll. Aukartustärataval hulgal sensoreid, kaks kaamerat, kaks juhtkangi ning puutetundlikud padjad konsooli tagaosas. Olles just tulnud Samsungi hallist ning näinud Lõuna-Korea firma toodangut, ei jätnud Vita ekraan küll kustumatut muljet, kuid mitte mingil juhul ei olnud ta halb. Tänu kontrastsele OLED paneelile on kvaliteedihinnang igal juhul tugevasti üle keskmise. Ka olid ülimalt meeldivad need kaks kangikest, mida esialgse PSP puhul hirmsast loodeti näha, kuid mis pelgalt unistuseks jäigi. Mõlemad “analoogpulgad” liiguvad täpselt parajale survele kohaselt ning omavad teatud “sügavust” vastupidiselt PSPle, mille üksainus juhtkang libises mööda siledat tasapinda. Et asja kergemaks teha, kujuta ette PlayStationi pulti, õigemini selle üht osa, vähendatud kujul. Kokkuvõttes pean mina kui mittemängur aga tõdema, et kõik Vita poolt pakutavad võimalused löövad esialgu pildi väga kirjuks ning reaalse mängimisega oli pisut keeruline toime tulla. See on aga puhtalt isiklik probleem ning ma olen enam kui kindel, et erinevate juhtnuppude selgeks saamine ei nõua kasutajalt paljut. Nagu arvata võiski, oli saadavuse ning tehniliste näitajate poolest ettevõtte esindaja äärmiselt kidakeelne, kuid see ei takistanud kedagi Vitat pildistamast ning uue põlvkonna konsoolist rõõmu tundmast. Seega, kel huvi on, kiigaku pisut edasi, et näha fotogaleriid ning (õige pea ka) põgusat videoülevaadet.