Oleme Kahvli toimetuses näinud küll väga palju erinevaid nutitelefone, aga halva juhuse tõttu ei ole seni meie kätte sattunud mitte ühtegi isendit Sony Ericsson’ilt . Sellest oli muidugi tuline kahju, kuna selle firma nutitelefonid on meile läbi aegade (loe: viimasel paaril aastal) tundunud erakordselt ilusate ja huvitavatena. Nüüd lõpuks on õnn saabunud ka meie  (ja loodetavasti lugeja) õuele, kuivõrd oleme saanud oma käed külge Sony Ericsson’i tootehierarhias paremuselt teisele nutitelefonile – Sony Ericsson Xperia Arc S’ile. Ilma pikema sissejuhatuseta asume selgitama, kas kaua oodatud kaunikesel on peale ilusa välimuse veel midagi pakkuda.

Välimus ja ergonoomika

Materjalivaliku poolest Arc S paraku erilise kvaliteedi ega originaalsusega ei hiilga. Nimelt on toode valmistatud vanast heast plastikust. Erinevalt enamikust Samsung’i nutitelefonidest ei õnnestunud meil Arc S’i küll kriuksuma panna, kuid läikiv ja plastikust kere mõjub eelmises lõigus kirjeldatud esmaklassilise disaini kõrval kohmakalt. Me võime küll Arc S’i 389-eurose hinnasilti vaadates mõista materjalivalikut kuid sellise disaini juures oleksime lootnud kui mitte päris Nokia N9 ja iPhone’i sarnast, siis vähemalt HTC’le omast kvaliteeti ning materjalivalikut. Muide, lisaks mustale plastikule on saadaval ka valget värvi mudel.

Kui disain on suurepärane ning koostekvaliteet ning materjalivalik tavapärased, siis ergonoomika on kohati lausa kasutuskõlbmatu. Alustame kolmest peamisest nupust – “tagasi”, “kodu” ja “menüü” – millelt saadav tagasiside on hea kuid taustavalguse puudumine võib tekitada esialgu raskusi nuppude leidmise ja eristamisega. Jah, kogenud Androidi-kasutajal ei teki ehk probleeme, kuid esmakasutajal võtab harjumine oma aja. Teiseks ja oluliselt suuremaks ergonoomiliseks puuduseks võib pidada sleep-wake nupu (mis ühtlasi lülitab seadet välja ja sisse) üliebamugavat käsitlemist. Kõnealune nupp on väga väike ning tasapinnas Arc S’i kerega, mistõttu tuleb selle vajutamiseks kas füüsilist jõudu rakendada või siis peaksid kasutajal olema väikelapse näpud, millega oleks võimalik kogu nupu pinda tabada ilma, et suur osa näpust suruks telefoni korpust.  Pärast paari päevast kasutust otsisime Andorid Market’ist widget’i, mis võimaldaks ekraanipuutega telefoni “magama panna”. Samuti oli meil probleeme helitugevuse reguleerimise nuppudega, mis olid liialt väikesed ning kaamera-nupuga, mis osutas enne pildi jäädvustamist suurt füüsilist vastupanu. Siiski pole Arc S’i ergonoomika läbinisti halb. Nimelt muudab Arc S’i kaarjas kuju telefoni käes hoidmise mugavaks: tänu oma kujule püsib toode paremini käes ega libise näppude vahelt nii lihtsasti kui nt. iPhone 4 või 4S.

Ekraan

Jõudlus

Kuigi Arc S peab erinevalt Samsung Galaxy S II’st ja iPhone 4S’ist läbi ajama kõigest ühetuumalise protsessoriga, siis on promomaterjali kohaselt tegemist siiski välkkiire turboprotsessoriga. Siinkohal leiab taas kinnitust eelpool toodud väide, et numbrite jada paberil ei anna tegelikku pilti seadme kiirusest selle kasutamisel. Võtame siinkohal näiteks 1 GHz ühetuumalise protsessoriga Windows Phone 7 seadme, mis tagab meie kogemustele tuginedes alati kiirema ja sujuvama kasutajakogemuse (vähemalt operatsioonisüsteemi tasandil) kui ükskõik milline kahetuumaline Android’il põhinev nutitelefon (nt. Galaxy S II 1,4 GHz kahetuumalise protsessoriga). Oluline ei ole numbriline kiirus, vaid see, kui kiiret kasutajakogemust konkreetne protsessor koostöös nt graafikakiirendi ja operatsioonisüsteemiga suudab kasutajale anda. Tulles tagasi Arc S’i juurde, võime öelda, et kõnealune nutitelefon ei tööta küll välgukiirusel, kuid erilist uimasust me tema juures ei täheldanud.

Kaamera

Arc S’i kaamera sensor on koguni 8-megapiksline, kuid jällegi, nagu siin arvustuses juba kombeks on saanud, siis ei tähenda see number tulemust silmas pidades peaaegu mitte midagi. Kuigi pildistades on tulemus telefonikaamerale tavapärane, siis filmides 720p videot on näha, et sensori ja maailma vahele paigaldatud lääts ei ole just parimate killast. Nimelt ei suuda Arc S’i lääts teravat pilti joonistada, mistõttu ei ole selle telefoniga salvestatud täissuuruses video vaatamine kuigi hea kogemus. Samas kui kasutajal on soov pilt või video üksnes suhtlusvõrgustikku riputada, siis on Arc S’i kaamera enam kui piisav. Arc S’i kaamerarakendus pakub lisaks tavapärasele veel näo- ja naeratusetuvastust ning (!) 3D panoraampildi jäädvustamise võimalust. 3D panoraampiltide vaatamiseks on loomulikult vajalik 3D-displei olemasolu, st Arc S ise seda pilti kuvada ei suuda. Erinevate veidruste asemel oleks me soovinud Arc S’is näha pigem teist kaamerat, mis võimaldanuks nt. Skype’i vahendusel videokõnesid teha. Paraku antud riistvara seda ei võimalda.

Tarkvara

Meie kaustuses olnud testseadmel jooksis Android Gingerbread (2.3.4) ning suuremaid probleeme sellega ei esinenud. Android nagu Android ikka koos kõigi oma eeliste ja puudustega. Paaril korral ei suutnud Arc S lukustatuna taustapilti näidata, vaid kuvas taustaks viimati avatud rakendust ning vahetevahel teavitas meid mobiilset internetti kasutades ühenduse puudumisest. Siiski on Andorid 2.3.4 näol tegemist üsna stabiilse ning kiire versiooniga Android’ist.

Mis aga ühte Android’i seadet tarkvaraliselt teisest eristab, on selle kasutajaliidese välimus ning kasutusmugavus. Siinkohal alustame soovitusega kõigil Arc S’i kasutajatel Android Market’ist alla laadida Go Launcher, mis muudab Arc S’i (ja ka teiste Android’i nutitelefonide) kasutamise mugavaks ning esteetiliselt nauditavaks. Kuigi Arc S’i skin on suhteliselt lihtne, arusaadav ning üks meie lemmikuid võrreldes teiste tootjate skin’idega, ei ole siiski tegu millegi suurepärasega, mistõttu on hea kasutajakogemuse saamiseks lausa vajalik Go Launcher’i paigaldamine.

Muu

Aku kestis Arc S’il meie tavakasutuses (loe: üle keskmise aktiivse kasutamise korral) u. 13 tundi, mis on igati korralik tulemus. Tavapärase tavakasutuse korral on üsna reaalne, et telefon peab vastu sama kaua, kui selle kasutaja ehk magama minnes tuleks telefon laadima panna.

Sony Ericsson on pidanud vajalikuks Arc S’ile lisada HDMI väljundi, mille kaudu on võimalik nt. filme või presentatsioone suuremal ekraanil nautida. Kui Teil sellist funktsiooni vaja läheb, siis on Arc S just Teile. Meie hinnangul võiks aga HDMI pesa arvelt teha kas väiksema seadme või “valada” see HDMI pesa akut täis, et telefon kauem vastu peaks. Maitse asi.

Kokkuvõte

Android’il põhinevate nutitelefonide suurimaks probleemiks on meie hinnangul see, et nad näevad kõik igavalt sarnased välja, mistõttu püüavad meeleheitlikult üksteisest eristuda tehniliste näitajate ning kasutajaliidese poolest. See aga ei kehti Arc S’i puhul, kus suurt tähelepanu pole pööratud tehnilistele näitajatele ega oma kasutajaliidesele, vaid selle asemel on loodud väga ilus ning oma vormilt selgelt eristuv nutitelefon. Arc S ei hiilga küll ühegi üksiknäitajaga kuid on suurepärane tervik. Meie etteheited ergonoomika suunal võib välja vabandada 359-eurose hinnasildiga, mis muudab telefoni üle 100 euro odavamaks kui Android’i tippmudelid. Ühtlasi on Sony lubanud, et Arc S saab lähiajal Android 4.0, mistõttu julgeme Arc S’i soovitada ka nüüd, mil selle avalikustamisest on möödas “juba” viis kuud.

Tehnilised näitajad

Kaal: 117 g

Mõõtmed: 125 x 63 x 8,7 mm

Displei: 4,2 tolli (LED-taustvalgustusega LCD, 480×854 pikslit)

Mälu: 8 GB (laiendatav microSD kaudu 32 GB-ni), 512 MB RAM

Kaamera: 8 MP (720p video)

[Näita slaidesitust]

12►

EK asepresident, digitaalarengu volinik Neelie Kroes kutsub üles osalema lairibaühenduse kiiruse mõõtmise uuringus

 

Eestist otsitakse 2000 vabatahtlikku, kes osaleksid lairibaühenduse parameetrite analüüsis, mis aitab suunata Euroopa Komisjoni digitaalse arengu investeeringuid

06.02.2012: Neelie Kroes, Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik toetab Euroopa Liidu poolt rahastatud uuringut, mille eesmärk on tuvastada, kui kiired lairibaühendused on kättesaadavad 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, Islandis, Norras ja Horvaatias.

Tulemuste abil aidatakse Euroopa Komisjonil digitaalarengu tegevuskava raames mõista, missuguse kvaliteediga teenus jõuab tegelikkuses kasutajateni ning suunata investeeringuid lairibaühenduse kiiruse tõstmiseks.

“Kõik Euroopa Liidus peaksid saama nautida vabalt ja seaduspäraselt interneti hüvesid, ilma peidetud piiranguteta või aeglasema kiirusega, kui neile on lubatud,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes. “Meil on tarvis koguda informatsiooni esmaallikast ehk Euroopa tarbijatelt, et välja selgitada reaalne lairibaühenduste kvaliteet. Selle informatsiooniga saame me hõlpsasti välja selgitada, missugused riigid on olnud siiani valdkonnas edukad ning missugused riigid on arengust maha jäänud. See lubab meil omakorda suunata toetusi ja investeeringuid vastavalt vajadustele.”

Uuring mõõdab lairibaühenduse kiirust vabatahtlike abil, kes varustatakse seadmega, mis ühendatakse lairibaühendusega. Uuringu läbiviimiseks ning statistiliselt esinduslike ja usaldusväärsete tulemuste saamiseks soovitakse uuringusse kaasata üle 100 000 vahatahtlikku, sealhulgas 2000 vabatahtlikku Eestist.

Euroopa Komisjoni uurimus viiakse läbi lairibaühenduste kiiruse mõõtmisele spetsialiseerunud firma SamKnows poolt.

“SamKnows on teostanud sarnaseid lairibaühenduste kiiruse ja soorituse mõõtmise projekte erinevates riikides. Meie visiooniks on luua globaalne standard lairibaühenduse soorituse mõõtmiseks,” ütles SamKnows tegevdirektor Alex Salter. „Me loodame luua Euroopas tugeva tarbijate toetusvõrgustiku, et uurida internetiteenuste probleeme pikema perioodi vältel. Loodame, et võimalus tõmmata tähelepanu lairibaühenduse teenuse kvaliteedile riigis ning võimalus saada oma riigi infrastruktuuri parandamiseks rahastust, on mitmetele vabatahtlikele piisavaks motivatsiooniks, et ühineda programmiga ka Eestis.“

Projekt on loodud eesmärgiga pakkuda selget arusaama internetiteenuste kiirusest ja kindlusest kõikides liikmesriikides Euroopas. Peale tulemuste selgumist tehakse need kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, internetiteenuste pakkujatele, reguleerijatele ja tarbijatele.

Selleks, et hakata vabatahtlikuks, peab lairibaühendusega isik Eestis registreerima ennast aadressil http://www.samknows.eu/. Pärast registreerumist saadetakse osalejatele pisikene “Whitebox” seade, mis ühendub osaleja modemi või ruuteri külge. Ajal, mil osaleja ei kasuta lairibaühendust, viib pisikene Whitebox seade läbi seeria automatiseeritud teste, et mõõta ühenduse kiirust ja teisi parameetreid.

SamKnows

SamKnows’ visiooniks on luua globaalne standard lairibaühenduse mõõtmiseks ning julgustada tarbijaid olema aktiivne partner lairibateenuste arendamisel. SamKnows asutati 2003.aastal tarkvaraarendaja Sam Crawfordi poolt. SamKnows asutati infosaidina tarbija jaoks, et kasvatada teadlikkust lairibaühenduste kiiruse kohta. 2008. aastal arendas Sam välja innovaatilise lairibaühenduse mõõtmise tehnoloogia, mida on SamKnows pakkunud tarbijatele Suurbritannias ja USA’s tasuta. Ainuüksi Suurbritannias avastas SamKnows, et lairibaühenduste kiirused olid vähem kui 50% reklaamitud kiirusest.

Euroopa Komisjoni projekt
SamKnows värbab hetkel vabatahtlike järgmistes liikmesriikides: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia ning lisaks otsitakse vabatahtlikke ka Horvaatias, Islandis ja Norras. Rohkem informatsiooni leiate: http://www.samknows.eu/

Kahetuumaline A5X protsessor

Kui uskuda kulutulena levivaid kõlakaid, siis saab järgmise põlvkonna iPad küll kahetuumalise ent eelkäijast paremate näitajatega protsessori. A5X nime kandev kiip pärineb möödunud aasta teises pooles valminud prototüübilt ning “asjaga kursis olevate” allikate sõnul  neljatuumalist räni iPad 3st suure tõenäosusega ei leia.

Sarnane välimus

MICGadgeti värskete fotode kohaselt ei näe Apple vajadust seadme välimuse ümberkorraldamiseks. Suures plaanis säilitab iPad 3 olemasoleva tahvli välisilme, kuid kauakestva aku nimel saab uus mudel õige pisut paksem olema ning tõenäoliselt muutub selle käigus teatud määral ka ümarate servade raadius. Eesmärgiks on mõistagi mugava ja esteetilise tulemuse saavutamine.

Parem kaamera ja Siri

Paljud uued omadused kanduvad üle iPhone 4Slt. Nii peaks Hiina lehekülje Apple.pro sõnul saama uus iPad nii parema kaamera, mis teeb 1080p videot ja omab pildistabilisaatorit kui ka Siri-nimelise kõnetuvastustehnoloogia.

Üliterav 2048 x 1536 punktiga ekraan

Põnevaimaks ja üheks vettpidavaimaks oletuseks on iPad 3 ekraanitehnoloogia, mille pikslite arv võrreldes eelmise kahe põlvkonnaga saab olema neljakordne! Nii saavutab Apple kõigest 9.7 tollise diagonaaliga paneelil resolutsiooni 2048 x 1536 ning vastavalt punktitiheduse 264 punkti tolli kohta. Juhul, kui kuulujutud osutuvad tõeks, kahvatub marketingi mõttes niisuguse displei ees ilmselt ka Siri, mis on viimasel ajal  olnud Apple’i üheks suurimaks müügiargumendiks konkureerivate toodete ees.

Kui spekulatsioonid osutuvad tõeseks, jõuab iPad 3 müügile juba märtsis ning saabub ühes iOS 5.1 uuendusega.

Allikad: WeiPhone, MICgadget, MacRumors

Allikas: LG

Muuhulgas on Mimosa X varustatud 5 megapikslise tagumise ning oluliselt tagasihoidlikuma esikülje kaameraga. Ruumi leiab pardalt 4GB jagu ent seda on võimalik laiendada kuni 32ni. Bluetooth tunnistab A2DP profiili, multimeedia edastamiseks pakutakse DLNAd ning parema helikvaliteedi peaks tagama spetsiaalne Dolby koodek.

Andmeside ja HSPA+ ühenduse eest kannab hoolt Nvidia Icera 450 kiip, mis pakub allalaadimiskiirust kuni 21Mbps ning tänu IceClear tehnoloogiale oskab intelligentselt vältida võimalikke häireid signaalis.

Kui Magicuga oli varem Qteki nimega laineid löönud ettevõttel võrdlemisi lihtne turule tulla — konkureerivad seadmed lihtsalt puudusid, siis tänasel päeval on asjalood oluliselt muutunud. Kuigi nii iPhone kui ka Windows Phone ajavad tublisti oma liini, on vähemasti Eesti turul nutitelefoni sünonüümiks saanud Android — mis on ka mõistetav, kuna üksnes sel platvormil on vähemasti praegu võimalik pakkuda niisuguse hinnaga riistvara, mis oleks tavatarbijale atraktiivne.

Vaatluse all olev Sensation XL kuulub küll kõrgemasse liigasse, ent see ei muuda tõdemust, mille kohaselt on erinevad rohelise robotiga varustatud telefonid jõudsasti vitriine vallutamas ning “harju keskmise” telefoniostja jaoks on valik seeläbi ääretult mitmekesiseks ning keeruliseks tehtud.

Riistvara

Enne kui asume klassikalisi näitajaid lahkama, on mul kohustus mainida üht — olgugi et XL on füüsilise poole pealt tõepoolest suur, ei ole pindala tema suurim müügiartikkel. Selleks on hoopiski tuntud uue maailma produtsendi ja muusikamehe, Dr. Dre, isikupärased kõrvaklapid. Beatsi nime kandev tootesari hõlmab eneses mitmeid pisikesi mürasummuteid ning Sensationi puhul ka “spetsiaalset ekvalaiserit”, mis muudab just nimelt sellest telefonist kuulatava muusika eriliselt mahlakaks. Väidetavalt.

Kõik oleks justkui ilus ja tore, kui me polnuks avastanud üht häirivat pisiasja. Meie testkomplektist puudusid paljuräägitud Beatsi kõrvaklapid. Ah et miks me ei hinnanud helikvaliteeti oma koduste Sennheiseritega? Väga lihtsal põhjusel. Beatsi klapid kuuluvad Sensation XLi komplekti, nad on osa müügipakendist ja oluline müügiargument.

Aus ülestunnistus on tehtud ning nüüd on aeg paras telefoni enesega tutvumiseks. Ütleme selle nüüd ja kohe välja: HTC Titaniga 4.7 tollist displeid jagav Sensation XL on pirakas. Samas on ta võrdlemisi õhuke, üldiselt meeldiva koostekvaliteediga (sellest pisut hiljem) ning mis peamine, ühe käega kasutatav. Huvitaval kombel on suurema pinnaga kahanenud reaalsete pikslite hulk. Nimelt on Sensation XLi mõttelisel eelkäijal, tavapärasel Sensationil qHD displei. XL-st leiame aga WVGA tüüpi paneeli (800 x 480 punkti). Õnneks ei hoidnud väiksemad numbrid ära meeldivat üllatust — vähe sellest, et üldjuhul polnud üksikute pikslite eristamine võimalik, oli värvustasakaal meie maitse jaoks täpselt paigas. Puudusid ülepaisutatud ning “põletatud” värvid, millega oleme mitmede OLED-tüüpi ekraniga seadmete puhul nii hästi harjunud.

Sügavamalt sisimast leiame Sensation XL-st ühetuumalise ja 1.5 gigahertsise MSM8255 protsessori, 768MB vahemälu, kaheksa megapikslise fotoka ning 16GB jagu ruumi failide hoiustamiseks. Tegelikkuses hõljub viimane arv kuskil 12 gigabaidi kandis ning potentsiaalne ostja peab arvestama sellega, et sisemist mälu pole võimalik laiendada — nii operatsioonisüsteem ise kui ka kõik su fotod, videod ja rakendused peavad mahtuma siia ära.

Muuhulgas on Sensation XL varustatud WiFI b/g/n-i ning Bluetooth 3.0ga. Seadme laadimine ja andmevahetus käib üldjuhul microUSB pesa kaudu ning kuigi multimeedia jagamiseks saab kasutada DLNA profiili, ei leia telefonist enesest ühtegi füüsilist HDMI pesa digitaalse materjali edastamiseks.

XLi esikülge täiendavad 1.3 megapiksline kaamera, ning valgus- ja lähedussensor. Riistvaralist külge kokku võttes oleme sunnitud oma esmavaimustust kahandama. Nimelt on suure Sensationi tootmisel juhtunud midagi kummalist, kuna telefoni tagakülge lähemalt uurides selgus, et fikseeritud tagakorpuse ning XLi raami vahele jääb pisike tühimik. Jah, see ei pärssinud ei kõnede tegemist ega isegi häirinud meid kasutuse käigus, kuid ettevõtte, mille sünonüümiks võib pidada tootekvaliteeti, kallima otsa seadmest oodanuks me midagi enamat.

Tarkvara

Kuigi HTC tootevalikusse kuuluvad mitmed Windows Phone platvormil põhinevad seadmed, on Sensation XL läbi ja lõhki androidlane — alates operatsioonisüsteemile iseloomulikest puutetundlikest nuppudest seadme esiküljel ning lõpetades versiooninumbriga 2.3.4, mis viitab Gingerbreadile.

Meeldigu see meile või mitte, ent ümbertehtud kasutajaliidesed on nii-öelda “omatoodete” (Nexuse seeria on sisuliselt erandlik) puhul kujunenud standardiks. Nõnda ka käesoleva telefoni puhul, kust leiame HTC Sense 3.5 nime kandva “rüü”. Ühest küljest on see muidugi positiivne, kuna niimoodi on võimalik tootjatel ning isegi üksikutel seadmetel võimalik paremini eristuda, puriste säärane aheldatus millegi mittestandardsega tõenäoliselt aga morjendab. Ja ses suhtes polegi siin võimalik ainuõiget järeldust teha, kuna operatsioonisüsteemi iseärasuste ning modifikatsioonidega peab tarbija eelnevalt arvestama ning valima just nimelt selle seadme, mis tema vajadustega kõige paremini ühtib.

Sense 3.5 on ilus ning funktsionaalne. Võrreldes tava-Gingerbeadiga leiab Sensationi lukuekraanilt otseteed erinevatesse populaarsematesse rakendustesse (kaamera, brauser, telefon). Ka kostitab HTC meid erisuguse silmailuga. Nii on näiteks ilmateadet kuvava rakenduse lahutamatuks osaks kolmemõõtmelised pilved, veepiisad ja muu säärane, mis iseenesest peaks muutma niivõrd tehnilise seadme kasutaja jaoks sõbralikumaks ning mis seal salata — ka ilusamaks!

Osade arvates on sellise asjade üleilustamise puhul tegemist ressurside raiskamisega ning nihkes prioriteetide väljendusvormiga. Me aga usume, et vaatamata ainutuumalisele protsessorile on Sensationil piisavalt musklit, et graafiliste elementide manamisega toime tulla, erinevate rakenduste jooksutamisest rääkimata. Näiteks kaamera avaneb kiiresti ja pildi tegemine kulgeb murevabalt. Veebi sirvimisel ei esine tüütuid mõttepause ning tänu mõnes mõttes kolossaalsele ekraanile on suisa lust lugeda uudiseid või vaadata erinevaid videoid.

Mitmel korral võis Sense 3.5 puhul täheldada, et olgugi mõne toimingu täitmine nõudis soovitust pisut enam aega, ei kaasnenud mõttepausidega jõnksutamisi kasutajaliidese kuvamisel. Meile jäi mulje justkui telefon mõelnuks taustal kõigepealt oma sammud läbi ning kasutajale kuvatakse need üksnes siis, kui pilt on selge ning vajaminev ressurss tõrgeteta kasutuseks olemas. Ja kui päris aus olla, siis selline voolavus omab suurt tähtsust hinnalisema mulje loomisel.

Mainimata ei saa jätta ka HTCle omaseid Widgeteid. Vähe sellest, et pea kõik neist näevad siiralt kaunid välja, on valdav enamus piisavalt viimistletud, et vajadus Android Marketis tuhnimiseks puudus meil täielikult. Ilmekaks näiteks võib tuua ilmateate-, e-maili-, kalendri- ja fotovidina.

Kaamera

Sensation XLi f2.2 objektiiviga 8-megapiksline tagant valgustatud sensoriga kaamera oli kohe päris kindlasti suurim üllataja HTC piraka telefoni juures. Vähe sellest, et ilustatud kasutajaliides tegi pildistamisegi lihtsamaks ja mugavamaks, oli kogu rakendus nobe. Väledust võis täheldada nii pildi tegemisel, fookusseerimisel ja efektide lisamisel. Pimedas pildistamiseks on seadme tagaküljel kaks valgusdioodi, ent meie arvates aitab kvaliteetse pildi saavutamisel enam kaasa kõnealuse sensori tüüp. Loomulikult teeb pseudovälk pildistamise ka pilkases pimeduses võimalikuks, kuid hämarates oludes suure plaani tabamisel pole sellest just erilist kasu.

XLi videokaamera vastandub statsionaarvõtteid harrastavale kolleegile aga vaat et täielikult. Nii pea kui olud õige pisut pimedamaks lähevad, on video värvusbilanss kehv, teravus puudulik ning digimüra ilmne. Ka suudab Sensation riistvaraliste piirangute tõttu talletada liikuvat pilti üksnes 720p formaadis.

Vastukaaluks kehvakesele videopoolele on Sense 3.5 ehk Sensation XLi fotogalerii suurepärane. Argisest Androidist erinevalt ei kuvata fotosid mitte ruumilisust taotlevas keskkonnas, vaid tagasihoidlikus ja iOSile sarnanevas ruudustikus.

Kokkuvõte

Kui sulle meeldivad suured telefonid, siis tõenäoliselt leiad Sensation XLga kiiresti ühise keele. Samas tuleb seadme hankimisel arvestada mõne kitsaskohaga. Üheks selliseks on aku — jah, tänapäevase nutitelefoni puhul on ühe päeva jagu kasutusaega igati okei näitaja, kuid meile tundus, et XL oli tavapärasest agaram lühendama akunäidiku pikkust. Ka ei suudetud vähemasti Kahvlis täielikult harjuda puutetundlikke juhtnuppudega, mille järjekord (kodu, menüü, tagasi, otsing) oli võrreldes näiteks Samsungi või Sony Ericssoni (tagasi, kodu, menüü) populaarsemate seadmetega harjumatu.

Pikema uurimise käigus avastasime, et akukaane kinnitamisel ilmunud pragu oli omane üksnes meie kasutuses olnud telefonile ning tõenäoliselt oli tegemist tootmispraagiga, kuna alternatiivsel seadmel me niisugust defekti ei suutnud tuvastada. Ja see on ka mõistetav, kuna XLi üldpilt on veenev — käes hoides ei teki hetkekski tunnet, et miski võiks hakata logisema või hullemgi veel, küljest ära kukkuda.

Puristi jaoks on igasugune ümbertegemine absoluutselt vastuvõetamatu, kuid tegelikkuses teeb Sense 3.5 Androidi selle legendaarse “tavakasutaja” jaoks tunduvalt atraktiivsemaks ja sõbralikumaks ning pakub seejuures täiendavat funktsionaalsust.

Sensation XL ei pruugi olla küll perekonna armastatuim, kuna viimasel ajal on HTC tehasest tulnud uusi telefone kui laudu saekaatrist, kuid sellest hoolimata on ta üks visamaid lapsi. Mälukaardi puudumist saaks ju pidada miinuseks, kuid khm, iPhone läheb sama “puudujäägiga” vägagi hästi kaubaks. Kui saaks nüüd need neli ekraani all olevat nuppu tulevastes telefonides veelgi kasutajasõbralikumaks teha, oleks tulemus juba väga hea.

Plussid: Konstruktsioon, suur ja heade värvidega ekraan, Sense 3.5, pildistamine.
Miinused: Video, sõnastik eestikeelsel klaviatuuril, aku.

Kaamera näidisfotod:

[Näita slaidesitust]

Erinevad nagu öö ja päev

Samsung Forum 2012 pressikonverentsil mainis ettevõtte juht, Seokpil Kim, et ettevõtte edukuse üheks alustalaks on nende innovatiivne disainiosakond. Ausalt öeldes ei oska me nüüd kujundajate pädevust küll kõige paremini hinnata, ent üks on meile selge — selle arvuti on loonud inimesed, kes armastavad oma tööd.

Huvitav on selle disainilembuse juures aga see, et arvutid, mida lahutab üksnes aasta, ei näe üldsegi vendade (või õdede) moodi välja. Ja see ei ole halb. Mullune mudel on justkui süngem ning tänu lennundusest tuttavale duralumiiniumile ka pisut toorema ilmega. Tänavusest Series 9st õhkub aga lihtsust, tagasihoidlikkust ja kergust. Ja olles enda ning lugejate vastu aus, siis tuleb tunnistada, et kuskil mälusopis ilmutasid end seosed MacBook Airiga, ent seda üksnes õheduse kui sellise pärast. Tehnilisem pool ja üleüldine konstruktsioon neil kahel arvutil erineb suuresti. Võtkem näiteks kas või ekraani hinged, mis Series 9 puhul asuvad äärtes, Apple’i mudelil rakendatakse aga hoopiski teistsugust lahendust.

Väga-väga väle

Intel Core i5 ja i7 protsessorid, SSD “kettad”, kuni 8GB vahemälu. Mis sa arvad? Jah, Series 9 on tõepoolest nobe – vähe sellest, et arvuti läheb külmast peast käima 9.8 sekundiga, on reaalseski kasutuses kõik lihtsalt nii äkiline ja mõttepausideta. Kahjuks ei tekkinud Kahvlil põgusa tutvuse vältel võimalust panna arvuti riistvara koormusteste ragistama, ent isegi kui Series 9 suudab kergete ülesannetega (tekstitöötlus, veebi sirvimine) toime tulla ühte jutti 10 tundi järjest, on tegemist muljetavaldava saavutusega.

Harjumist vajav klaviatuur

Suurte pseudokirjanikena on terve Kahvli meeskond pöördunud nn “chiclet” tüüpi klaviatuuride usku. Kui see termin sulle võõrana näib, siis olgu öeldud, et säärstel klaviatuuridel on nuppude vahel pisikesed vahed ning iga klahv on täiesti iseseisev nupp, mitte ühtse ruudustiku osa. Kui see ikka ei tekita selget pilti, siis vaata kellegi MacBooki. Jep, see on chiclet.

Ka Series 9 pealt leiab täpselt samasugused üksikud mustad klahvid, nii et põhimõtteliselt on kõik parimas korras? Nojah. Järgnev võib olla tegelikult ühe friigi hädaldamine, ent kui aus olla, siis võinuks Series 9 klahvistik pisut … jäigem olla. On arusaadav, et klahvid ise on tehtud võimalikult õhukesest plastist selleks, et säilitada saledat küljejoont, ent pisut tummisema materjali kasutamine andnuks meie arvates raalile palju juurde. Oli see nüüd eelnevast või millestki muust tingitud, kuid klahvide käik tundus olema vabam, kui näiteks Macil. Nii saaks tehniliselt ju vähema vaevaga ja mugavamalt kirjutada. Jällegi, see on puhtalt maitse asi, kuid kahtlemata on hea teada, mil moel erineb väliselt sarnane klahvistik turu populaarseimast.

Kokkuvõte

Jah, meile meeldib. Prahas proovisime nii 13 kui ka 15 tollist mudelit ning tõtt-öelda kaalume eelistama pisemat. HD+ SuperBright Plus displei värvid olid mõlemil mudelil tasakaalus ning lausa lust oli säärast neutraalset ekraani vaadata. Hea mulje jättis ka Samsungi puutepadi, mis oli piisavalt suur, et teha ka jässakate näppudega kasutamine võimalikuks.

Samsung Series 9 peaks müügile tulema millalgi märtsikuus.

Täna tasub prooviversioonide austajatel rõõmus olla, kuna Apple’i koduelehelt on võimalik alla laadida iMessage’t ja iChati ühendav Messages rakenduse beeta. Kuigi suurimat kasu saavad sellest iOS 5ga varustatud seadmete omanikud, kuna nüüdsest on võimalik oma pihuseadmel algatatud vestlusi suurelt ekraanilt jätkata, on tänu uuele rakendusele ka mitte-iPadi/iPhone’i omanikel võimalik võtta kasutusele iMessages’i suhtlusvõrgustik.

Laadi Messages beeta endale siit: Apple

Notification Center

Kui sa oled keskmisest tõsisem Mac OSi kasutaja, siis ilmselt tead, mida kujutab endast Growl. See on kolmanda osapoole lisamoodul, mis teeb võimalikuks märguannete kuvamise Apple’i operatsioonisüsteemis. 10.8ga saabub aga täiesti ametlik lahendus, mis sisuliselt ongi ümber tõstetud iOSist ning kannab samagi nime – Notification Center.

Sarnaselt mobiilsetele seadmetele, ilmuvad ka suuremas operatsioonisüsteemis erinevad märguanded ekraani ülaosas ning kaovad seejärel pärast paari sekundit. Ka on lisatud spetsiaalne küljepaneel, mille avamiseks tuleb libistada kaht näppu puutepadjal vasakule. Oluline on seejuures, et näpuliigutus peab algama enne trackpadi ennast, mistõttu on tegemist täiesti uut laadi, nii-öelda “üle ääre mineva” liigutusega.

Messages

On aeg öelda nägemist ajast ja arust iChatile ning tervitada ülimalt minimalistliku kasutajaliidesega Messages rakendust. Messages toob laua- ja sülearvutitesse iOSilt tuttava iMessages protokolli ning võimaldab muuhulgas algatada FaceTime kõnesid. Kõige ägedam on aga uue nimega rakenduse juures (sügaval sisimas on tegemist ikkagi iChatiga) see, et alles on jäetud varasemadki protokollid, mistõttu saab Messages’i abil suhelda nii Google Talk, AIM ja Yahoo võrgustikes kui ka kasutades Jabberit.

AirPlay Mirroring

AirPlay kasutamine ekraanil nähtava edastamiseks on üks tulevikku kuuluvatest omadustest. Kui terve maailm adopteeriks Apple’i mõttemaailma, siis tõenäoliselt kaoksid konverentsiruumidest VGA ühendused ja kohmakad kaablid. Kuna niisugune kujutelm on võimalik üksnes fantaasiamaailmas, siis tähendab see seda, et kõik, kel on kodus olemas Apple TV 2, saavad terve arvuti ekraanipildi saata telerisse kuni 720p formaadis. Muuhulgas edastatakse ka stereo-heli, mistõttu saab televiisorisse suunata ka niisugused videoallikad (tasulised kanalid), mille vaatamine suures pildikastis nõuaks suuremat väljaminekut.

Game Center

Jep, sa lugesid õigesti. Macist on saamas vaikselt mänguarvuti, kuna Apple toob nii Game Centeri kui ka Game Kiti OS Xi. Rakendus ise on äravahetamiseni sarnane iOSil nähtuga ning loomulikult saavad omavahel üheagselt mõõtu võtta nii lauaarvuti kui ka näiteks iPadi omanikud.

iCloud

Sarnaselt iOS5le kasutab ka 10.8 esmakäivitusel sinu Apple ID-d selleks, et seadistada iTunes Store, Mac App Store, FaceTime ning iCloudi teenused. Ka on loodud eraldi “dokumendihoidla”, kuhu pääsevad ligi erinevad rakendused, mis saavad pilves olevat ruumi kasutada isiklike failide hoiustamiseks.

Muu (Calendar, Notes, Reminders, Twitter)

Lisaks paljudele eelnevalt mainitud suurematele uuendustele, toob Mountain Lion rohkemgi iOSilt tuttavaid funktsioone suuremale mängumaale. Nii on näiteks märkmik täiesti eraldiseisev rakendus ning meenutab välimuse poolest päris asja. iOS5lt on täielikult üle võetud Reminders, mis oskab OS Xis sünkroniseerida erinevate CalDAV teenustega. Viimaseks pisiuuenduseks on asjade jagamine ehk Twitter. Jagamisfunktsioon on süsteemis sisuliselt kõikjal kättesaadav ning lisaks Twitterile saab sisu edastada kasutades E-maili, AirDropi, Flickrit, Vimeot või siis uut Messages rakendust.

Gatekeeper

Gatekeeper on tõenäoliselt üks kavalamaid uuendusi, mis Mountain Lion endaga kaasa toob. Nimelt on Apple loonud spetsiaalse digitaalse “võtme”, mida jagatakse tunnustatud arendajatega. Kasutajal on seejärel võimalus teha valik: käivitada saab kõiki rakendusi; rakendusi, mis on Mac App Store’st alla laetud või omavad digitaalset võtit või siis üksnes Apple’i rakendustepoest alla laetud programme.

Ülimalt oluline on Gatekeeperi juures see, et tegemist on absoluutselt vabatahtliku funktsiooniga. Kui sa tunned, et oled piisavalt osav, et hoiduda võimalikest OS Xi turvaaukudest, siis palun, ära kasuta Mountain Lioni kõiki võimalusi. Asjatundmatule või uustulnukale on säärane lahendus aga enam kui teretulnud.

Ka tasub siinjuures silmas pidada sedagi, et Apple’il on selge eelis Gatekeeperi-laadse teenuse käivitamisel, kuna ettevõte on kindlalt liikumas digitaalse müügi suunas, mistõttu on ühest küljest App Store’i valik päev-päevalt kasvamas ning teisalt on sellest eemalehoidvad arendajad piisavalt “kaasaegsed”, et võtta omaks Gatekeeperi-võti ning jätkata oma keskmisest turvalisemate rakenduste müüki veebi või App Store’i vahendusel.

Kokkuvõte

OS X 10.8 Mountain Lion on suures osas alles arendustegevuse algstaadiumius ning paljud uuendused ei oma ilmselt veel täielikku funktsionaalsust, ega väljanägemist. Sellest hoolimata on selge, et 10.8ga kaasneb piisaval hulgal sisulisi kui ka vormilisi uuendusi, mis muudavad operatsioonisüsteemi värskendamise igati õigustatuks.

Kindlasti ei ole Apple aga oma trumpe veel välja käinud, mistõttu kuuleme Mountain Lionist kindlasti tulevikuski. Küll aga oskame öelda, millal 10.8 müügile tuleb ning esialgse info kohaselt on selleks käesoleva aasta suvi.

Parem brauser

Arusaadavalt on esimeseks suureks küsimuseks midagi sellist: “Noh, kuidas ICS on? On kõik nüüd kiire ja sujuv?”. Jah ja ei. Ühest küljest on kogu kasutajaliides taaskord grammivõrra kasutajasõbralikum, kuid iOSilt tuttava voolavuse vastu uus Tab paraku ei saa. Olulisi märke paremuse suunas võib täheldada veebibrauseris, mis tänu videokiirendusele ja ICSle toimetab varasemast märgatavalt paremini. Suurendamine-vähendamine on pea vahetu ning lehe kerimise animatsiooni ei hakita enam kurbust tekitavaks slaidishowks. Eelnev on ka üks põhjusi, miks me nii väga ootame ja loodame, et operatsioonisüsteemi värskendus kiiremas korras ka vanematesse seadmetesse jõuaks.

Tavaline ekraan

Kuigi seitsme-, õigemini 7.7-tollised, tahvlid on pälvinud meiepoolse heakskiidu füüsilise poole pealt (niisugused tahvlid on mugavad käes hoida ja kasutada), ei ütle see midagi ekraani kvaliteedi kohta. Uue Galaxy Tabi 1024×600 punktist koosnev displei on ausalt öeldes tagasihoidlik. Võib-olla on Samsungi AMOLED pakkumised meid ära hellitanud, võib-olla on asi milleski muus, kuid sageli tundus meile justkui ekraani eredusest jääb vajaka. Ka võinuks displei värvid ja teravus grammivõrra asisemad olla. Samas on see selge märk sellest, et Tab 2 tõepoolest on odavama otsa tahvelarvuti, mille suurimaks eeliseks konkurentide ees saab ilmselt olema hind. Samas näiteks Kindle Fire’i, väga soodsa tahvli, sama suur LCD on meie arvates suurepärase pildiga.

Robustne konstruktsioon

Samsung, aitäh sulle. Meil on siiralt hea meel, et tootekvaliteet on üha enam saamas näitajaks, mida võib Samsungi puhul eeldada, mitte asi, mille peale tuleb alatihti loota. Plastmassirohkusest hoolimata on Tab 2 konstruktsioon ainult kiidusõnu vääriv. Oma osa on kahtlemata disainil, mis on igasugustest liialdustest prii. Meile meeldis nii Tabi matt tagumine külg kui ka klaasist esipaneel, mis on tõenäoliselt üks vastupidavuse saladustest. Kui üldse on midagi, mida tasuks silmas pidada, siis selleks on seadet ümbritsev plastmassääris, mis võib aja jooksul kriime koguda ja kuluda, kuid tegemist oleks siiski pelgalt esteetilise puudujäägiga ning seejuures väheolulisega.

Ühesõnaga, Samsung katsub taaskord tavakasutajale lähemale tulla, pakkudes ootuspärast funktsionaalsust keskmisest madalama hinna eest. Kuigi ICS on suur samm paremuse suunas, jääme me siiralt lootma, et tootmisküpsel mudelilt on viimasedki vead kõrvaldatud.

Samsung tutvustas täna oma esimese Galaxy Tabi ametlikku järeltulijat — uudismudelit, mis on varustatud kahetuumalise 1GHz protsessori ja Androidi värskeima versiooni, Ice Cream Sandwichiga. Muuhulgas leiab tahvlist 3-megapikslise ja VGA kaamera ning Tabile nime andnud seitsmetollise PLS tüüpi puutetundliku ekraani resolutsioon on 1024×600 pikslit.

Värskest tarkvarast ning võrdlemisi viisakatest tehnilistest näitajatest hoolimata on uustulnuka näol  tegemist siiski madalama otsa tahvelarvutiga. Peale autofookuse puudumise on Tab 2 näiteks ülipeene disainijoonega 7.7st sihvakam — seadme küljejoon on võrdne 10.5 millimeetriga.

Kui mõningaist puudujääkidest mööda vaadata, koorub siit välja igati asine “keskmise kasutaja” vajadusi rahuldav masin. Olemas on WiFi, Bluetooth 3.0, A-GPS ning isegi HSPA+ andmeside võimalus. Ka on Tab 2.0 saadaval kahes variandis: 16GB ja 32GB. Selleks, et tahvelarvuti koormusele vastu peaks, on Samsung kasutusele võtnud 4000mAh aku.

Informatsioon hinna ja saadavuse koha hetkel puudub. Samsung Galaxy Tab 2 käed-küljes postitus ilmub üsna pea.

Uueneb automaatselt 

Allikas: GSMArena

Allikas: Maemo Talks

Ühest küljest on muutunud emaplaadi kinnituskruvide asukoht. See aga vihjab uuele sisekujustusele, mille peamine eesmärk on hoiustada suurema mahutavusega akut. Ka saab iPad 3 uued kaamerad ning mis kõige tähtsam — 2048 x 1536 resolutsiooniga nn. Retina displei.

Veebiajakirja The Verge sõnul on suurimaks uudiseks aga see, et kolmanda põlvkonna tahvelarvutis kasutatavat A6 kiipi hakkab valmistama küll Samsung, ent tuumade arv jääb A5ga  samaks, mistõttu kuuldused neljatuumalisest protsessorist on osutunud vääraks.

iPad 3 ilmumist oodatakse veebruari- või märtsikuus.

Allikad: 9to5mac ja The Verge

Huvitavaks teeb Optimus Vu aga tema ekraani külgede suhe, mis on harjumuspärase 16:9 (nn. laiekraan) asemel 4:3. Tänapäeval tunneme niisugust mõõtmetelt ruudule sarnanevat displeid eelkõige iPadi tõttu. Miks tegi LG sarnase valiku, seda näitab ilmselt lähitulevik.

Puutetundlike nuppudega seadmest õhkab küll minimalismi, kuid kauni kesta alt leiab vägeva riistvara – Qualcommi kahetuumalise 1.5GHz protsessori (APQ8060 kiibistik), 1GB vahemälu, 8GB ROMi, kaheksa megapikslise kaamera ning isegi NFC kiibi, mis muudab näiteks puutevabad mobiilimaksed võimalikuks. Suurimaks apsuks tuleb aga lugeda telefonis kasutatav operatsioonisüsteem. Android 2.3 Gingerbread lihtsalt ei sobi seadmesse, mil on sedavõrd palju potentsiaali ning mis Ice Cream Sandwichiga meelitaks tõenäoliselt oluliselt suuremal hulgal huvilisi ligi.

Info Optimus Vu hinna ja saadavuse kohta hetkel puudub.

(Video: Watch this video on the post page)

Allikad: LG ja Datacider

Portatiivse Chrome’i tõenäoliselt vingeimaks omaduseks on järjehoidjate ja avatud akende-vahelehtede sünkroniseerimine arvuti ja mobiilse seadme vahel. See tähendab, et vaid mõne puudutusega saab kasutaja oma terve veebisessiooni hõlpsalt tee peale kaasa võtta.

Ka on Google parandanud lehtedel navigeerimist — edasi/tagasi liikumiseks piisab vaid sõrmeviipest vastavalt vasakule või paremale ning sarnaselt otsingumootorile pakutakse mobiilirakenduse kasutajatelegi eelvaateid erinevatest veebilehtedest.

Hetkel beetaversioonis olev Chrome töötab nii Ice Cream Sandwichiga varustatud telefonides kui ka tahvelarvutites.

(Video: Watch this video on the post page)

Allikas: Google

Nokia võtab uued tootmisharud kasutusele järk-järgult ning loodab üleminekuga lõpule jõuda käesoleva aasta lõpuks. Niisugune otsus mõistagi vähendab ettevõtte kulusid nii tööjõu kui ka logistilise poole pealt, sest enamik komponentide tootjaid paikneb paikneb samas regioonis. Siiani on ettevõtte suurimaks valupunktiks olnud just nimelt pikk tootmistsükkel — puudujääk, mida tehaste kolimine peaks olulisel määral vähendama.

Allikas: Nokia

Nagu varem sai öeldud, kaasneb Belle uuendusega tohutult paranenud kasutuskogemus. Uue näo on saanud menüüd, ikoonid ja koduekraanid ning üht-teist on laenatud konkurentidelt (nii-öelda kardin, mille saab ekraani ülaosast alla tirida).

Hetkel on Belle saadaval Nokia järgnevatele mudelitele: C6-01, C7, N8, E6, E7, X7 ning õige pea ka 500.

(Video: Watch this video on the post page)

Allikas: Nokia

Kui optika ja megapikslite arv kõrvale jätta, on mõlemad uustulnukad äravahetamiseni sarnased. IXUS 510HS peiab eneses 10,1 megapikslist sensorit, kuid omab see-eest 12 kordse optilise suurendusega “toru”. 240HSi müügiargumendiks on 16,1 megapiksline CMOS sensor ning vaatamata kõigest 5x suurendusega optikale on mõlemad aparaadid vägagi väledad tänu DIGIC 5 protsessorile.

Menüüdes surfamise teeb lihtsaks 3,2 tolline puutetundlik ekraan ning algajale on abiks tervelt 58 erinevat stseeni, mille vahel oskab kaamera intelligentselt valida. Lisaks näotuvastusele on kummaski kaameras WiFi ühendus, mis võimaldab tehtud materjali eriti hõlpsalt jagada. Filmi teevad IXUSed 1080p formaadis ning koheseks esituseks saab kasutada HDMI pesa. Tervitatav on seejuures asjaolu, et liikuva võtte ajal on piltnikul võimalik kasutada optilist suurendust.

Allikas: Canon

Põnevad ajad on alles ees

Kui kuulujutud ajavad sindki marru ning S3 kohest mitteilmumist võiks käsitleda pühaduse tõotusena, siis võta aega, et lugeda järgnevat. Nimelt on Lõuna-Korea uudisteportaal, Electronic Times News, tulnud välja äärmiselt põneva kirjatükiga, milles lahatakse kodumaise gigandi lähituleviku plaane.

Kohalike sõnul tuleb Samsung juba maikuus välja esimese S3-seadmega, mis on varustatud neljatuumalise protsessori, kaheksa megapikslise kaamera, Android 4.0 Ice Cream Sandwichi, WiFi, GPSi ning tippude tipuks LTE-andmesidega.

Eriti põnevaks teeb kuulujutu aga asjaolu, et lühikeste intervallidega olla Samsungil kavas välja tulla mitmete erinevate S3-telefonidega. Alustatakse mõistagi Galaxy S2 järglasega, kuid õige pea peaks ilmavalgust nägema puutepliaatsiga varustatud mudel (a la Note), millele järgneb omakorda 3D tehnoloogiaga varustatud telefon.

Igal juhul on selge, et tänasel päeval lihtsalt heast enam ei piisa. Nõudlus värskendava telefoni järele on olemas juba praegu — ajal mil mitmed väiksemad nimed tulevad välja oma neljatuumaliste tippmudelitega. Kui aga silmas pidada asjaolu, et esialgsete hinnangute kohaselt langeb Samsungi “põlise konkurendi”, Apple’i, järgmise iPhone’i saabumine nii enam-vähem suvekuudele, on selge, et S3 peab suutma toime tulla õunafirma paarikuise edumaaga tootearenduses. Ja sellisel juhul ei saa loorberitele puhkama jääda.

Allikas: TechCrunch

Enne üleliigset furoori tuleb jalad siiski maa peale tuua ning tõdeda, et tegemist on täpselt sama seadmega, mida poelettidelt juba leida võib. 1.4 gigahertsine ühetuumaline protsessor, 3.7 tollise diagonaaliga ClearBlack AMOLED displei – see kõik on alles ja täpselt sama, mis roosas, sinises või siis mustas seadmes. Küll aga peab kauni telefoni soetaja pisut ootama, kuna värske Lumia 800 tuleb müügile millalgi käesoleva kuu lõpus või märtsi alguses.

Kui esialgset ennustust saab veel tõsiselt võtta, siis on esimesi Nokia Windows Phone seadmeid meie maale oodata alles käesoleva aasta sügisel. Seniks tuleb asjaarmastajal leppida välismaalt soetamise ja ametliku toe puudumisega.

Allikas: Nokiagadgets

Sotsialismi päranditega on uustulnukal aga vähe seost. Seitsmekümnendate hõnguga Micro Four Thirds süsteemil põhinevas fotokas on 16.1 megapiksline EDR CMOS sensor, mille valgustundlikkus varieerub ISO 200 kuni 25 600 vahel. Fotograafile kuvatakse stseeni aga läbi 1.44 megapikslise elektroonilise pildiotsija. Nii et peegelkaameratelt tuttavat ajalootruud lahendust OM-D ei oma.

Küll aga on suuresti abi kolmetollise diagonaaliga puutetundlikust OLED paneelist ning viieteljelisest pildistabilisaatorist. Olles igati kooskõlas tänapäevaste “nõuetega”, oskab uus Olympus teha nii Full HD ehk 1080p videot (29 minutit järjest) kui ka järjestikvõtet kiirusel neli kaadrit sekundis.

Retrokaamera kaalub 396 grammi, pakub säriaega vahemikus 1/4000 kuni 60s ning omab mõõtmeid 122 x 89 x 43mm. Kui puudujääke otsida, siis suurimaks on tõenäoliselt see, et OM-D E-M5 pole käesoleval hetkel veel täiesti ametlik ning paraku ei leia kaamerast sisse-ehitatud välklampi. Muus osas on tegemist aga igati omapärase ja huvitava kompotiga.

Allikas: Photo Rumors